Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 9803
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
X-koordinaat 479413.37
Y-koordinaat 6497066.88
Mälestise vana number 69-k
Ava kaardil

Paikvaatlused(1)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 27.04.11

Menetleja: Läänemaa nõunik, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 06.03.2011.

Kirjeldus


Muinasaula läänepiiriks on mõlemate talude elumajade joon, põhja piiriks Kuke talu põhjapiir, lõunapiiriks Uustalu lõunapiir ja idapiir kulgeb karjamaa lääneservast ca 30 m ida pool.
Asulakoht avastati kahel pool kunagist kirde-edelasuunalist, nüüd rohtu kasvanud külatänavat, ida suunas madalduval maal. Tema lääneosa hõlmatud taluõuedest, idaosa lage karjamaa. Karjamaal torkasid silma 40-50 cm kõrgemad alad, mis ulatusid külatänava poolt keeltena ida poole. Muld on tumedat värvi ja sisaldab hulgaliselt põlenud kive, savinõukilde ning loomaluid. Kultuurkihi paksus asula territooriumil erinev, ulatudes 10 cm-st 0,5 meetrini

Sisestatud: 19.07.2011.

Asukoha kirjeldus


Asub Kause küla tuumikus. Asula kultuurkiht hõlmab põhja-lõuna suunas maksimaalselt 150 m pikkuse ja 100 m laiuse ala Kuke ja endise Kuke-Aadu (nüüd Uustalu) talude õueaiamaadel, samuti viimastest ida-kagu poole jääval endisel karjamaal.

Sisestatud: 19.07.2011.

Ajalugu


Muinasasulakoht on avastatud V. Lõugase poolt 1973. aastal. Asula territooriumilt leitud savinõukillud paiknevad Ajalooinstituudi kogudes, samas ka 1981. a leitud savinõukillud, savitihendid ja loomaluud.
Asulakoht on dateeritav ajavahemikku I aastatuhande II poolest kuni II aastatuhandeni.

Sisestatud: 19.07.2011.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndi piirid on nähtavad maa-ameti kaardil.

Sisestatud: 19.07.2011.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 08.01.2015.