Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 9826
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
X-koordinaat 479698.96
Y-koordinaat 6498781.50
Mälestise vana number 67-k
Ava kaardil

Paikvaatlused(1)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 27.04.11

Menetleja: Läänemaa nõunik, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 06.03.2011.

Kirjeldus


Kalmed asuvad Kõmsi külas Risti-Virtsu maanteest ca 400 m põhja pool, Kohapea talu hoonetest ca 150-250 m põhja-kirde pool karjamaa idaservas söödialal. Kalmetest loode poole on kunagi kogutud suur kivihunnik, ida poole jääb võsastuv künklik söödiala, kus kasvab ohtralt kadakaid.
Täpsemaid andmeid muististe kohta praegu ei ole, kalmete piire saab täpsustada vaid arheoloogiliste uuringute ja kaevamiste käigus.
Mälestised on dateeritavad I aastatuhande lõppu - II aastatuhande algusse.

Sisestatud: 23.08.2011.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevööndiks on 50 m laiune ala kaardil märgitud asukohast.

Sisestatud: 23.08.2011.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 08.01.2015.