Mälestise tunnus

Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Kirjeldus

Muistis asub kõrgel lagedal põllumaal, on ehitatud madalale NS suunalisele kõrgendikule (selle lõunaossa) ja kujutab endast veidi NS suunas ovaalset, 10 m pikkust, 8 m laiust ja 0,3-0,5 m kõrgust küngast. Kogu künka kesk- ja lõunaosa katab 2-3 m kõrgune kadakapuhm. Kalme lõuna-edelaossa on ca 2,5 m läbimõõduga alale kogutud kivihunnik. Üks suurem 1 m läbimõõduga raudkivi asub idaservas, mille juurde on veel väiksemaid kive kogutud. Kalmest 10 m põhja poole, kõrgendiku põhjaossa on kokku lükatud ca 15 m läbimõõduga ja 2 m kõrgune kivihunnik. Võimalik, et kalme kultuurkiht ulatub osaliselt ka kalme tuumikala ja selle kivihunniku vahelisele alale.

Asukoha kirjeldus

Asub Kause küla tuumikust ca 350 m lääne poole, Kõmsi ÕU kiriku varemetest ca 500 m lõuna-edela poole, Risti-Virtsu maanteest 120 m kagu poole.

Ajalugu

Muistis on kalmena registreeritud 1980. aasta suvel Mati Mandeli poolt. Künkale, kui võimalikule kalmele, viitas tollane kolhoosi aseesimees Viipsi, kelle soovitusel seda lähemalt uuriti. Künka põhjaossa kaevatud proovisurfist leiti väike savinõukild (Ajaloomuuseumis).
Muistis on dateeritav I aastatuhande I poolde.

Kaitsevööndi ulatus

Kaitsevööndi piirid on nähtavad maa-ameti kaardil.

Üldinfo

Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.