Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kultusekivi
Mälestise registri number 9873
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
X-koordinaat 483684.75
Y-koordinaat 6495150.98
Mälestise vana number 2233
Ava kaardil

Paikvaatlused(4)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 14.11.17

Menetleja: Läänemaa nõunik, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Kultusekivi.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. Tehislike lohkude esinemine kivil.

Sisestatud: 06.03.2011.

Kirjeldus


Kivi on suhteliselt väike, ebakorrapärase nelinurkse kujuga, pikkusega kirde-edela suunas 1,8 m, laius 1,2 m. Kivi suhteliselt järsem loodepoolne serv tõuseb maapinnast 0,5 m kõrgusele, kõige kõrgemaks on kivi läänepoolne nurk - 0,6 m. Kivi kagupoolne külg on laugjas. Kivil on näha 4 väikest lohku, mis asetsevad kaarjalt ridastikku üksteisest 15 cm kaugusel. Üks lohkudest on suhteliselt selgem, selle läbimõõt on 6,5 cm, sügavus 2 cm. Teine on esimesest 15 cm edela pool, ta on õige veidi ebamäärasem, ent siiski selgesti äratuntav, läbimõõt on 6 cm, sügavus 1,5-2 cm. Ülejäänud kaks lohku, esimesest vastavalt 15 ja 30cm kirde pool on üsna vaevaltmärgatavad, läbimõõduga ca 5 cm, sügavusega 0,5-1 cm. Paistab silma, et kirjeldatava kivi ümbruses on mitmeid teisi hoopis suuremaid kive, milledel aga lohkusid pole.

Sisestatud: 31.08.2011.

Asukoha kirjeldus


Kivi asub linnuse jalamist 120 m loode pool põhja ja loode suunas aeglaselt madalduval põllumaal. Põhja poole jääb võsa, 15 m lääne pool on vana kiviaed, mille taga lagedam karjamaa. Kivist ca 80-90 m ida pool on jälgi asula kultuurkihist.

Sisestatud: 31.08.2011.

Ajalugu


Kivist puuduvad varasemad teated. Avastati arheoloogilise ekspeditsiooni ajal 1972. a. Analoogia põhjal teiste paljulohuliste kultusekividega võiks kivi ohvrikohana kasutuseloleku ajaks lugeda I aastatuhandet e.m.a. - I aastatuhat m.a.j.

Sisestatud: 31.08.2011.

Kaitsevööndi ulatus


Kivi jääb koos teiste ümbruskonnas olevate mälestistega ühisesse kaitsevööndisse, mille piirid on nähtavad maa-ameti kaardil.

Sisestatud: 31.08.2011.

Üldinfo


Kultusekivi (tänapäeval kasutatav termin: lohukivi) on kivirahn, millesse on tehtud üks või mitu peamiselt ümmargust (harvem ovaalset) lohku. Lohkude läbimõõt on tavaliselt 3–10 cm, sügavus 0,5–5 cm, lohu põhi on enamasti kausikujuliselt kumer. Kividesse ja kaljudesse lohkude süvistamist peetakse üheks varasemaks uskumusi või usulisi rituaale väljendavaks nähtuseks ning see on tuntud üle maailma. Skandinaavias hakati lohke kaljudesse tegema juba nooremal kiviajal, peamiselt siiski koos kaljujooniste tegemisega pronksiajal. Eestis teatakse lohukive praegu umbes 1750. Kõige rohkem on neid Põhja-Eestis, vähem Saaremaal ning vaid üksikuid Lõuna-Eestis. Nende dateerimine on problemaatiline: lohu enda vanust ei saa määrata ja lohukivide ümbruse uurimisel leitav ei pruugi olla seotud konkreetselt lohkude tegemisega, küll aga kasutamisega. Siiski on ka Eesti lohukive peetud pronksiaegseks kultuurinähtuseks, kuna need esinevad peamiselt pronksiaegsete kivikirstkalmete läheduses. Lohkude tegemist kivisse seostatakse viljakusekultusega, sest kivid paiknevad toonasele maaviljelusele sobilikes piirkondades.

Sisestatud: 06.01.2015.