Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 9906
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
X-koordinaat 475499.21
Y-koordinaat 6505775.33
Mälestise vana number 186-k
Ava kaardil
Pass 1 Autor M. Mandel Kuupäev 01.05.1993
Pass 1 Autor M. Mandel Kuupäev 01.05.1993 Pass 1-p Pass 2 Pass 3 Pass 4 Vaade põhja poolt, taamal Salumägi K. Pets 27.04.2010 Teest ida pool, vaade lõunast K. Pets 27.04.2010 Teest lääne pool, vaade lõuna poolt elektriliini K. Pets 27.04.2010
Galerii(8)

Määrused ja käskkirjad(1)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 01.09.1997 määrus nr. 59, (RTL 1997, 169-171, 954) Kuupäev: 01.09.1997

Paikvaatlused(2)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 31.05.13

Menetleja: Läänemaa nõunik, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Kirjeldused(5)

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 22.02.2011.

Kirjeldus


Asula kultuurkiht on avastatud põhja ja loode suunas võrdlemisi järsult madalduval lagedal panga alusel põllul. Tema intensiivsus (tumedus ja põlenud raudkivide sisalduvus) on asula piires erinev. Maantee ääres ulatub kultuurkihi paksus 40-60 cm-ni ning mullas leidub arvukalt põlenud kive. Hoolikamal vaatlusel võib märgata ka mõnda savinõukildu ja loomaluud.

Sisestatud: 22.02.2011.

Asukoha kirjeldus


Asula kultuurkiht paikneb Salevere Salumäest vahetult loode pool, kahel pool maanteed. Tema lõuna-kagu piiriks võib pidada kõrge karjamaa ja madalama põllumaa piiri, põhja-loodepiir kulgeb sellest 100 m põhja-loode pool. Kirdes kulgeb kultuurkihi piir maanteest 100 m kaugusel, edelas 80 m kaugusel. Seega on asulakoha suurus 180 x 100 m.

Sisestatud: 22.02.2011.

Ajalugu


Muinasasula kultuurkiht registreeriti esmakordselt aprillis 1991. a Mati Mandeli poolt. Inspektsioonil olid kaasas ka H. Pauts ja U. Härm. Kohalt koguti mõned savinõukillud (Ajaloomuuseumis). Lageda talu tollase peremehe andmetel on asulakoha piirkond teatud kui Ullaste küla ase.
Muistis on dateeritav I aastatuhande II poolde- II aastatuhande I poolde.

Sisestatud: 22.02.2011.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 05.01.2015.