9919 Ohvrikivi Nõiakivi
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Ohvrikivi Nõiakivi |
---|---|
Mälestise registri number | 9919 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis, ajalooline looduslik pühapaik |
Arvel | 01.12.1997 |
Registreeritud | 01.12.1997 |
X-koordinaat | 473379.41 |
Y-koordinaat | 6494829.96 |
Mälestise vana number | 34 |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(2)
Paikvaatlused(5)
Paikvaatluse kuupäev: 29.03.23
Menetleja: Looduslike pühapaikade nõunik, Pikne Kama
|
Märksõna(1)
Arheoloogia, Kultuspaigad, Ohvrikivi.
|
Kirjeldused(6)
Mälestise tunnus Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. Tehislike lohkude esinemine kivil. Kirjalikult fikseeritud pärimus. |
Kirjeldus Kivi ümbrus on tänaseks metsa kasvanud. Varem on siin olnud madal mereäärne kadakatega kaetud karjamaa. |
Asukoha kirjeldus Mälestis asub Risti-Virtsu maanteest ca 30 m ida pool metsa all, lõuna suunas kulgeva lageda sihi ääres. Maantee serv kohal, kus kivi juurde pöörata on lagedam, tee laiem. |
Ajalugu Esmakordselt mainitakse Virtsu ohvrikivi J. Jungi „Muinasaja teadus eestlaste maalt II“, 1919, lk 196. |
Kaitsevööndi ulatus Mälestise kaitsevööndiks on 50 m laiune ala väliskontuurist. |
Üldinfo Ohvrikivid on rändrahnud, mis olid asustuse lähedal, enamasti heina-, karja- või põllumaal, osa ohvrikive on olnud taluõues või -aias. Mitmed neist asusid pühakohas ehk hiies, ohverdatud on ka püha puu või allika lähistel paiknenud kivile. Enamasti on ohvrikivina kasutusel olnud kivil looduslik nõgu, mõnel puhul on kivi pinnale inimese poolt tehtud suurem ümmargune siledapõhjaline kunstlik lohk. Rahvapärimuse kohaselt usuti, et ohvrikividel on imettegev ravivõime, millele viitab ka selliste kivide nimetus (tohtrikivi, arstikivi, liukivi jne). Samuti seostati kive müstiliste olenditega, kus ohverdaja oli kivi või sellega seostatava olendiga „lepingulistes suhetes” (nt Ukukivi, Tõnisekivi jne). Nendegi täpsem dateerimine pole veel võimalik: me ei tea, kas ohvrikive ka muinasajal pühaks peeti, samas ei ole kividele ohverdamise komme siiani lõplikult kadunud. Need kivid on eesti rahvausundist kõnelevad pärimusmälestised. |