Mälestise tunnus

Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. Maastikuliselt eristatav. Kirjalikult fikseeritud pärimus.

Kirjeldus

Patsu küla on asunud kõrgel soodest ümbritsetud kõrgendikul, mille pikkus kagu-loode suunas on ligi 2 km, laius 700-800 m. Muistis paikneb selle kõrgendiku lõuna-kagunõlval, kagu suunas madalduva põllumaa ja soise metsa piiril. Põlluserv jääb allikast kümmekond meetrit loodesse. Allika lähiümbrus on vesine heinamaa, kus kasvab üksikuid kaski, temast paarkümmend meetrit kagus algab kaasik. Lähim kask kasvab allikalohust 1,5 m ida pool. Allika ise kujutab endast 1 m läbimõõduga ja raudkividega ümbritsetud lohku, kus on kevadeti kogunev vesi.

Asukoha kirjeldus

Muistis paikneb omaaegse Patsu küla kaguosas, Hiieallika talu varemetest 200 m kagu pool, küla läbivast teest 220 m lõunas.

Ajalugu

Muistise kohta leidub andmeid:
A. Vassar. Inspektsiooniaruanne 1933, 1936. a (säilib Ajalooinstituudi arheoloogiasektori arhiivis).
Allikas olevat 1913. a paiku tehtud kiviraketega kaevuks. Nimetatakse „Hiieallikaks“, lähemalt midagi teada pole.
Muistis on dateeritav II aastatuhandesse.

Kaitsevööndi ulatus

Kaitse alla kuulub kirjeldatud allikas ja kaitsevööndina selle lähiümbrus vähemalt 5 m laiuselt.

Üldinfo

Eestis on olulisteks looduslikeks pühapaikadeks peetud veekogusid, peamiselt allikaid, aga sellele viitavad ka püha-nimelised jõed ja järved. Allikaid, nagu ohvrikivegi, usuti olevat mitut sorti: suuremal enamikul arvati olevat raviomadused – nt silmaallikad, aga oli ka ilma-, elu- või lihtsalt pühad allikad. Neisse ohverdati hõbeehetelt või -müntidelt kraabitud hõbedat, aga ka raha, helmeid jms.