Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 9942
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
X-koordinaat 501914.47
Y-koordinaat 6520385.62
Mälestise vana number 51-k
Ava kaardil

Paikvaatlused(2)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 30.04.20

Menetleja: Läänemaa nõunik, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 09.03.2009.

Kirjeldus


Asub Pähküla tuumikus, Liivile viivast teest põhja pool, NS suunas ca 200 m pikkusel ja OW suunas 150 m laiusel alal. Lõunapiiriks on maantee, põhjapiir sellest 200 m põhja pool, idaserv Ritsu talust ca 80 m ida pool, läänepserv sellest ca 60-70 m lääne pool. Nõrka kultuurkihti esineb kohati ka neist piiridest väljaspool.
Asulakoha põhituumikuks on Ritsu talu ja maantee vaheline kõrge põllumaa, kus varem on asunud kobaras talusid (praeguseks mõned rohtukasvanud kivivared). Põhja ja lääne suunas maapind langeb. Jüri-Jaani talu varemetest lääne pool on madal vesine ala, rahvasuus "Läpa-auk". Asula põhjaosas kasvab suuri puid. Muld on asula territooriumil suhteliselt tumedat värvi, selles leidub põlenud kive ja üksikuid savinõukilde. Kultuurkiht erineva paksusega, keskmiselt 0,5 m.

Sisestatud: 09.03.2009.

Ajalugu


Asula on dateeritud II aastatuhandesse. Kultuurkiht on avastatud 1980. a sügisel M. Mandeli ja S. Heldemaa poolt. 1983. a kevadel täpsustati asula piire (M. Mandel, I. Jõesoo, J. Marleen). Juhuleidudena kogutud savinõukillud asuvad ajalooinstituudis.

Sisestatud: 09.03.2009.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 03.01.2015.