9948 Kivikalme
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kivikalme |
---|---|
Mälestise registri number | 9948 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 01.12.1997 |
Registreeritud | 01.12.1997 |
X-koordinaat | 502620.65 |
Y-koordinaat | 6515718.37 |
Mälestise vana number | 39-k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(1)
Paikvaatluse kuupäev: 03.09.10
Menetleja: Läänemaa nõunik, Kalli Pets
|
Märksõna(1)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.
|
Kirjeldused(4)
Mälestise tunnus Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. |
Kirjeldus Muistised paiknevad Risti-Virtsu maanteest linnulennul 1,4-1,85 km kagu pool, maantee ääres paiknevast Lepa talust 1,45-1,9 km lõunas, maanteelt Lepa talust 200 m Risti poole kagusse lähtuvast kruusateest 630-700 m lääne pool. Muististe juurde saab kõige paremini nimetatud kruusateelt (1,5 km Risti-Virtsu maanteest kagu poolt), 100-200m enne endise Jõeääre või Võivere (?) talu varemeid (endist talukohta märgib kuusehekk tee idaservas) edelasse viivat seljandikku mööda. Umbes 800 m edela suunas minnes jõutakse esimese kalmerühmani (9944-9948). Teine kalmerühm (9949-9951) jääb 400 m lõuna poole. |
Ajalugu Muististe kohta leidub andmeid juba J. Jungil, kes nimetab: „Kivikalmeid on kaheksa tükki Liivi mõisa heinamaa peal, vastu Kesküla ja Laiküla piiri, kus üks kõrgem maaseljandik mädaraba sisse ulatub...“ (J. Jung, Muinasajateadus eestlaste maalt III. Tartu, 1910. lk 205-206). |
Üldinfo Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem. |