Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 9948
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
X-koordinaat 502620.65
Y-koordinaat 6515718.37
Mälestise vana number 39-k
Ava kaardil

Paikvaatlused(1)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 03.09.10

Menetleja: Läänemaa nõunik, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 05.03.2011.

Kirjeldus


Muistised paiknevad Risti-Virtsu maanteest linnulennul 1,4-1,85 km kagu pool, maantee ääres paiknevast Lepa talust 1,45-1,9 km lõunas, maanteelt Lepa talust 200 m Risti poole kagusse lähtuvast kruusateest 630-700 m lääne pool. Muististe juurde saab kõige paremini nimetatud kruusateelt (1,5 km Risti-Virtsu maanteest kagu poolt), 100-200m enne endise Jõeääre või Võivere (?) talu varemeid (endist talukohta märgib kuusehekk tee idaservas) edelasse viivat seljandikku mööda. Umbes 800 m edela suunas minnes jõutakse esimese kalmerühmani (9944-9948). Teine kalmerühm (9949-9951) jääb 400 m lõuna poole.

Muistised asuvad kitsa kiiluna Laiküla rabasse ulatuval mineraalmaa siilul (rahvasuus Kullinokk), kolm kalmet (9949-51) lõuna poole ulatuval mineraalmaa jätkul. Seljandik, kus esimesed kalmed, tõuseb ümbritsevast soopinnast vaid 50-80 cm kõrgemale ja on selles paigas 100m lai. Lõunapoolsete kalmete juures on maa soopinnast vaid 30-50 cm kõrgem.
Kõik muistised on pealt kamardunud, nende peal ja ümbruses kasvavad lepad ja sarapuupõõsad. Nende järgi eristub ka kaugemalt vaadatuna mineraalmaa viirg ümbruse soomaast.

V kalme (9948) asub kolmandast (9946) 55m edela pool, juba kitsamas mineraalsemas osas. Tegu on ringikujulise põhiplaaniga ja võrdlemisi järsult kerkivate servadega, 9m läbimõõduga ja 80cm kõrguse kivivarega. Selle edelaserva on kaevatud kaks 70cm läbimõõduga auku. Neis paljandus tume muld ja tihe, enamasti 10-20cm läbimõõduga raudkivist koosnev kivistik. Ühte auku veidi süvendades jõuti ka loodusliku paerahani. Selgus, et kultuurkihi paksus ulatub 80cm-ni. Ka selle kivivare surfidest ei saadud leide ega luid. Nii kujult kui ka siseehituselt sarnanes just see kivivare kõige enam vanema rauaaja kivikalmele.

Sisestatud: 11.03.2009.

Ajalugu


Muististe kohta leidub andmeid juba J. Jungil, kes nimetab: „Kivikalmeid on kaheksa tükki Liivi mõisa heinamaa peal, vastu Kesküla ja Laiküla piiri, kus üks kõrgem maaseljandik mädaraba sisse ulatub...“ (J. Jung, Muinasajateadus eestlaste maalt III. Tartu, 1910. lk 205-206).

Hoolimata välisele sarnasusele vanema rauaaja kivikalmetele, pole ilmselt siiski tegu matmispaikadega. Pigem võib olla tegemist mingite alamisjälgedega, tundub, et üsna kaugest ajast. Selgust võiks saada vaid läbikaevamise ja uuringutega.
Muistised võiks kuuluda I aastatuhande I poolde pKr või I aastatuhandesse eKr.

Sisestatud: 11.03.2009.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 02.01.2015.