Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ohvrikoht Hiiealune
Mälestise registri number 9963
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis, ajalooline looduslik pühapaik
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
X-koordinaat 492694.17
Y-koordinaat 6507950.10
Mälestise vana number 151-k
Ava kaardil

Paikvaatlused(2)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 22.09.20

Menetleja: Arheoloogianõunik, Eero Heinloo

Märksõna(1)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Ohverdamiskoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. Kirjalikult fikseeritud pärimus.

Sisestatud: 05.03.2011.

Kirjeldus


Paikneb suhteliselt madalal ja tasasel maal, hõlmates 0,1 ha suuruse söödiala põllu keskel. Söödiala on põllust vaid veidi kõrgem, sinna on aja jooksul kogutud kive ja kirdeservalükatud pinnasevall. Söödiala keskkohas võib näha vanu madalaid kivihunnikuid, kogutud juba ilmselt aastakümneid tagasi. Söödi lõunaosas leidub isegi 1-2 m läbimõõduga kive. Kogu muistise alal kasvab paplisalu ja võsa.

Sisestatud: 30.06.2010.

Asukoha kirjeldus


Muistis asub Risti-Virtsu maanteest ca 60-95 m kagu pool, peateelt kagusse suunduvast põldudevahelisest teest ca 235 m kirdes.

Sisestatud: 30.06.2010.

Ajalugu


Mälestise kohta ei leidu kirjalikke teateid, küll aga on pidanud rahvas seda kohta hiiealuseks.
Muistis on dateeritav II aastatuhandesse.

Sisestatud: 30.06.2010.

Üldinfo


Hiied paiknevad maastikul väga erinevalt: silmapaistvatel looduslikel kohtadel, muinasaja lõpu asustusele lähedastes, kuid maastikuliselt tagasihoidlikes paikades või siis päris asustusest eemal üksildastes kohtades (nt soosaartel).
Hiiepuudeks olid tavaliselt tammed, pärnad, pihlakad, jalakad ja teised lehtpuud, okaspuudest sagedamini kadakad. Hiite vastu hakkas kirik tõsiselt võitlema 17. sajandil, mil paljud pühaks peetavad puudesalud maha raiuti. Seetõttu on tänaseni väga harva säilinud hiiesalusid, enamasti on alles üksikud pühad puud.
Hiite täpsem ajaline määratlemine on keeruline, sest enamasti puudub neis paigus tänapäevaste arheoloogiliste meetoditega uuritav kultuurkiht. Nende erilisus kultuuripärandis seisneb rikkalikus rahvapärimuses.

Sisestatud: 02.01.2015.