Mälestise tunnus

Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Kirjeldus

Kalmed (9972-9977) kujutavad endast väikesi rohtu kasvanud kivikuhelikke, millele tavaliselt on veel põldudelt kive juurde korjatud. Kirbla kivikalmed peaks kuuluma 11.-12. sajandisse.
VI kalme (9974) paikneb viiendast (9975) 34 m põhja-kirde pool, kõrgepingepostist 28-29 m põhjas. Ta on kuuest kuhelikust suurim, pikkusega OW suunas 6,5 m, laiusega NS suunas 6m ja kõrgusega 0,6 m. Muistis kujutab endast tugevasti kamardunud kompaktset varet, mille lõunaservas kasvab u 4-5 m kõrgune pihlakas. Kalme keskossa kaevatud väike proovišurf näitas, et kultuurkiht koosneb paekividest ja tumedast mullast. 0,3 m sügavuselt saadi väike savinõukild.

Asukoha kirjeldus

Kalmed (9972-9977) jäävad Risti-Virtsu maanteest 300-500 m põhja poole, kirikust 400-550 m loodesse, end Ergu sauna varemetest lääne-ja loode poole. Muistised asuvad nn Kirbla mäel, lagedal paepealsel karjamaal, mida varem on ka põlluna kasutatud.

Ajalugu

1918. või 1919. aastal kaevati kaks kivikuhelikku läbi, kusjuures leiti põletatud luid ja 11.-13. saj muinasesemeid. Põlenud mulda, savinõu kilde, raud- ja pronksesemeid on leitud ka vabadikumajast (Ergu, hoonetest alles vaid varemed) ida poolt ja keldri ehitamisel (F. Leinbock, Kirbla kihelkonna kirjeldus, 1923.a., lk 5).
Kalmeid on käsitletud: H. Moora, Läänemaa muinasaeg, 1942, lk 17;
käsikirjaline kirjeldus: F. Leinbock, Kirbla kihelkonna muinasjäänused, 1923, lk 5.
Leiud Ajalooinstituudi arheoloogia sektoris.

Kaitsevööndi ulatus

Kaitsevööndi piirid on näidatud KKT juurde lisatud skeemil ja avalikult nähtavad maa-ameti põhikaardil.
Kaitse alla kuuluvad kõik kirjeldatud kuus kalmet ja nende lähim ümbrus. Kõnealune ala tuleks jätta igasugusest majanduslikust kasutusest välja, va loomade karjatamine.

Üldinfo

Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.