9976 Kivikalme
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kivikalme |
---|---|
Mälestise registri number | 9976 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 01.12.1997 |
Registreeritud | 01.12.1997 |
X-koordinaat | 496146.71 |
Y-koordinaat | 6510112.73 |
Mälestise vana number | 74-k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(3)
Paikvaatluse kuupäev: 22.09.20
Menetleja: Arheoloogianõunik, Eero Heinloo
|
Märksõna(1)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.
|
Kirjeldused(6)
Mälestise tunnus Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. |
Kirjeldus Kalmed (9972-9977) kujutavad endast väikesi rohtu kasvanud kivikuhelikke, millele tavaliselt on veel põldudelt kive juurde korjatud. Kirbla kivikalmed peaks kuuluma 11.-12. sajandisse. |
Asukoha kirjeldus Kalmed (9972-9977) jäävad Risti-Virtsu maanteest 300-500 m põhja poole, kirikust 400-550 m loodesse, end Ergu sauna varemetest lääne-ja loode poole. Muistised asuvad nn Kirbla mäel, lagedal paepealsel karjamaal, mida varem on ka põlluna kasutatud. |
Ajalugu 1918. või 1919. aastal kaevati kaks kivikuhelikku läbi, kusjuures leiti põletatud luid ja 11.-13. saj muinasesemeid. Põlenud mulda, savinõu kilde, raud- ja pronksesemeid on leitud ka vabadikumajast (Ergu, hoonetest alles vaid varemed) ida poolt ja keldri ehitamisel (F. Leinbock, Kirbla kihelkonna kirjeldus, 1923. a, lk 5). |
Kaitsevööndi ulatus Kaitsevööndi piirid on näidatud KKT juurde lisatud skeemil ja avalikult nähtavad maa-ameti põhikaardil. |
Üldinfo Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem. |