Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 9990
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
X-koordinaat 481815.12
Y-koordinaat 6503992.00
Mälestise vana number 115
Ava kaardil

Paikvaatlused(2)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 08.10.20

Menetleja: Arheoloogianõunik, Eero Heinloo

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 04.02.2010.

Kirjeldus


Kalmed asuvad ida-läänesuunalise seljandiku (litoriinamere rannavalli) lael. Kuni 1975. aastani kasvas seljandikul sarapuuvõsa.
Esimene ja suurem kalme asub endisi talukrunte eraldava kiviaia kõrval, sellest ida pool. Kalme pikkus NS suunas 16 m, laius OW suunas 10 m ja kõrgus seljandiku pinnaga võrreldes ca 0,3 m.
Teine kalme asub esimesest 6 m ida pool. Tema pikkus oli enne kaevamisi NS suunas 8 m, OW suunas 5 m, kõrgus samuti 0,3 m.
Mõlemad kalmed olid kaetud murukamaraga, kohati aga kamarata kõdumullaga.

Sisestatud: 04.02.2010.

Asukoha kirjeldus


Mälestis asub Poanse külas, endise Sarapuu, nüüd Pähkli talust 230 m kirde pool, Kadaka talust 250 m kirde pool, Tuudi-Matsalu maanteest jäävad kalmed 350 m edela poole, selle maanteeäärsest Vahtra talust 430 m edelasse.

Sisestatud: 04.02.2010.

Ajalugu


1975.-1976. aastatel kaevati kalmed läbi. Selgus, et tegemist oli NS-suunaliste tarandkalmetega OW suunalisete taranditega. I kalmes oli 7 tarandit, II kalmes 2 tarandit. Kalmete põhjal puhastati välja mõned paeplaadikestest sillutised, milledel lebasid luustikud. Osa surnuid oli maetud peaga ida, osa aga lääne poole. Leiumaterjalis domineeris keraamika, huvitavamateks metallesemeteks olid raudsirp ja rauast käevõrud (leiud Ajaloomuuseumis).
Peale kaevamisi jäeti ales tarandimüürid ja rekonstrueeriti osa sillutisi.
Kalmete kohta leidub põhjalikumaid andmeid järgmistes artiklites:
M. Mandel. Uut Läänemaa esiajaloost. Töörahva Lipp, nr 146, 16.detsember, 1975.
M. Mandel. Poanse arheoloogiliste kaevamiste tulemused. Töörahva Lipp, nr 137, 16. november, 1976. a.
Kalmed kuuluvad I-II sajandisse m.a.j.

Sisestatud: 04.02.2010.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 02.01.2015.