8552 Hohenhaupti loss (nn. Glehni loss), 1886. a.

Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Hohenhaupti loss (nn. Glehni loss), 1886. a.
Mälestise registri number 8552
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 04.11.1999
Registreeritud 04.11.1999
X-koordinaat 537157.00
Y-koordinaat 6583516.00
Mälestise vana number 819k
Ava kaardil
Hohenhaupti loss (nn. Glehni loss), 1886. a.
Galerii(17)

Määrused ja käskkirjad(1)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 13.05.1997 määrus nr. 21, (RTL 1997, 88, 518) Kuupäev: 13.05.1997

Paikvaatlused(5)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 21.08.17

Menetleja: TLPA muinsuskaitse osakonna juhtivspetsialist, Eero Kangor

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Peahoone, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Kirjeldused(5)

Mälestise tunnus


Keskaegse rüütlilossi laadses stiilis ehitatud historitsistliku arhitektuuriga hoone, moodustab teiste lossi ümbritsevate kõrvalhoonete ja rajatistega tervikliku ansambli.

Sisestatud: 12.09.2018.

Kirjeldus


Keskaegset rüütlilossi meenutav mõisniku elamu paikneb pargi servas mäe nõlvakul. Sopiline hoone on põhimahus 3-korruseline. Seinapinnad on tahutud paekivist ja jäetud krohvimata. Arhitektuuris domineerivad ärklid, tornid ja müürida sakmeline rinnatis, mis annavad hoonele romantilise ilme. Lossist avanesid avarad vaated Harku järvele ning silmapiiril olid näha Toompea ja Tallinna tornid. Interjöörid koos keldrite ja müüritreppidega olid kujundatud samuti rüütlilossile omases võtmes. Sisekujunduses oli kasutatud seinamaalinguid. Osa mööblist oli valmistatud puunikerdamist valdanud Nikolai von Glehn ise. 40 tühjana seisnud aasta jooksul hävisid interjöörid ning osa lossi müüre. 1960. aastatel teostatud taastamistööde käigus loss rekonstrueeriti ning kohandati kultuurikeskuseks.

Sisestatud: 27.02.2015.

Ajalugu


1880. aastatel jättis Jälgimäe mõisnik Nikolai von Glehn (1841-1923) mõisa oma poja majandada ja asus elama Nõmme serva Mustamäele ning rajas sinna Kõrgepea (Hohenhaupt) karjamõisa. Esimesena valmis praegugi lossi kõrvale jääv Šveitsi stiilis maja ja seejärel 1886. aastal Glehni loss ehk karjamõisa peahoone. Lossi ümber rajati park, kus leidsid koha obeliski kujuline mälestusmärk, 1908. aastal valminud 8 m kõrgune vägilase kuju koos samas stiilis lohega. Palmimaja ehitati aastatel 1900-1910. Vaatetorn valmis 1910. aastal. Pärast Glehni lahkumis 1918. aastal jäi loss peremeheta ja nii lossi sisustus kui ka osa ehituskividest kanti kohalike elanike poolt laiali. Tühja ja varemetes hoone taastamist alustati 1960. aastatel. Projekti valmistasid arhitektid Arpad Andreller (1931-1979) ja Jüri Jaama (1936-2004), metallist välisdetailid ja sisekujunduse elemendid Maire Morgen-Hääl (s. 1939). Renoveeritud loss avati pidulikult 24. märtsil 1977. aastal ning seal hakkas paiknema Tallinna Polütehnilise Instituudi klubihoone (nüüdne Tallinna Tehnikaülikooli kultuurikeskus).

Sisestatud: 27.02.2015.

Allikad


Vikipeedia. Glehni loss. [www] http://et.wikipedia.org/wiki/Glehni_loss (25.02.2015)

Tallinn. Vana-Mustamäe. [www]
http://www.tallinn.ee/est/nomme/g6363s41124 (25.02.2015)

Kool.ee. Glehni loss. [www] http://www.kool.ee/?1928 (25.02.2015)

Sisestatud: 27.02.2015.

Meedia


http://et.wikipedia.org/wiki/Glehni_loss

Sisestatud: 13.05.2011.