13928 Purtse kindluselamu, 16. saj,1990
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Purtse kindluselamu, 16. saj,1990 |
---|---|
Mälestise registri number | 13928 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | ehitismälestis |
Arvel | 14.01.1998 |
Registreeritud | 14.01.1998 |
X-koordinaat | 671012.00 |
Y-koordinaat | 6590636.99 |
Mälestise vana number | 367 |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(2)
Paikvaatlused(11)
Paikvaatluse kuupäev: 02.02.24
Menetleja: Ida- Virumaa nõunik, Kalle Merilai
|
Märksõna(13)
Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Peahoone, Ehitiste liigid, Kindlustus, Linnus, Vasallilinnus, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1940-1991, 1521-1710.
|
Kirjeldused(4)
Mälestise tunnus Üks suurimaid kindlustatud mõisamaju Eestis. |
Kirjeldus Kindlustatud mõisamaja esindab motiivirikast ning vastuolulist üleminekut gootikalt renessanssi, keskaegselt linnuselt lossile. Algkavatis oli ilmselt 3-korruseline, säilinud sokli ja elukorrus, oletatavate laskeavadega laokorrus on rekonstrueeritud. Paksud seinad kuni 2,35m paiknevad laial alusmüüril, mida nurkades ja vaheseinte kohal toetavad kuni 3,2m laiad tugipiilarid, eendudes aitasid nad kindlustada hoonet ümbritseva vallikraavi kaldseina (Eestis ainuesinev lahendus) Kompaktse ruumilahendusega hoone põhiplaan on ruudulähedane tornehitis. Keskset osa omas lõunapoolne suur ruum, millega N-pool liituvad 2 väiksemat. Ainuke sissepääs on W-poolses peafassaadis, kus alumine korrus oli suletud ja etikuga ukseava paiknes II korrusel. Fassaade liigendavad valgusavad lähenevad proportsioonilt ruudule ja on segmentkaarsete võlvidega sillutatud. Aknaavadel osal. säilinud raidraamistusi. (EA; arh. mälestise pass, 1983) |
Ajalugu Paikneb põlisel asustusalal. Ehit. 16.s. keskpaiku, mil mõisaomanikuks oli J.Taube, kelle valdusse jäi 1621, alates 1657 kuulu H.Flemingile. Ühendati pärast põhjasõda Püssi mõisaga. Sõdades kannatanud hoone rekonstr. tööliskorteriteks ja teine pool kohandati viljahoidlaks. 1940.-te lõpust seisis tühjalt ja muutus varemeiks. 1969 eemaldati uusaegsed vaheseinad ja konserveeriti. Restaureeriti 1987-90 (arh. I.Võsu-Komonyi, kunstiajal. V.Raam, konstr. K.Ojala, sisekujund. T.Pärna, kiviraidur A.Joonsaar) (EA) |
Meedia http://et.wikipedia.org/wiki/Purtse_vasallilinnus |