Mälestise tunnus

Ajastu tüüpiline hästi säilinud õigeusukalmistu näide

Kirjeldus

Kalmistu kujutab endast ristkülikukujulist maa-ala, pikema küljega paralleelselt Pärnu maanteega. Kalmistu asetseb kõrge pikliku oosil. Kalmistu kõrgemas tipus, kuhu kulgeb ka kalmistut ristisuunas poolitav tte, asub väljak, millel paikneb kaheksakandiline puust kantsel väikese õigeusu ristiga telkkatusel.
Kalmistu piirdeks on kuni 0,8 m kõrgune põllukivikuhjatis. Kohati on müüritis madalam, suures osas mattunud pinnasesse, idaküljel ka osaliselt võsasse. Vormistatud väravaid on kaks: peavärav kalmistu SS-O küljel ning värav WW-S küljel. Peavärava postid on nelinurksed koonusjad kõrgusega 1,5 m. Väravaava on 1,5 m ning sepisvõrega suletav. Abivärava postid on robustselt tahutud graniidist kõrgusega 1,2 m, vahega 0,8 m, mis on suletav sepisvõrega. O küljel on piirdemüüritisse rajatud vormistamata läbipääs, selle juurest kulgev rada laskub järsust rinnatisest alla majade juurde.
Kalmistul asuvatest hauaplatside piiretest on enamlevinud postidega nii kett- kui raudlatt piirded. Sepisaedu on 5. Vähemal määral on betoonist valatud piirdeid, esineb mätaspiiret.
Hauatähistest paistavad silma sepisristid (35 tk), üksikud kiviristid, paar hauasammast ja betoonristi niing puuristid. Ristid on tavalised ladina ristid, vaid üks õigeusu malmrist.
Kalmistu puistut iseloomustab suur kaskede arv. Üksikud kuused ja kuusegrupid. Palju elupuid.

Ajalugu

Asustamise aeg: 1845.a. asutati kilingi Püha Nikolai õigeusu kogudus, millele planeeriti kalmistumaa. 1870.a. ehitati kirik.

Kaitsevööndi ulatus

Kultuuriministri käskkirjaga nr 368 04. september 2008 "Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamine" kehtestatud kaitsevöönd hõlmab kinnistuid KÜ tunnusega: 30601:002:0037, 30601:002:0133, 30601:002:0153, 30601:002:0013, 30601:002:0177, 30601:002:0055, 30601:002:0032

Üldinfo

Eksperthinnangud ja kirjeldused kalmistute vastavusest mälestise tunnustele on koostanud ajaloolane Eduard Rajari