2909 Riisipere mõisa park, 18.-20. saj

Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Riisipere mõisa park, 18.-20. saj
Mälestise registri number 2909
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 14.04.1997
Registreeritud 14.04.1997
X-koordinaat 516265.62
Y-koordinaat 6553018.11
Mälestise vana number 274
Ava kaardil
Mõis ja park Autor Peeter Nork Kuupäev 21.06.2007
Mõis ja park Autor Peeter Nork Kuupäev 21.06.2007 Park Autor Peeter Nork Kuupäev 25.09.2006 Vaade tagaväljakule ja terrassidele. Foto Silja Konsa 08.03.2012 Vaade paisjärvele. Foto Silja Konsa, 15.08.2012 Pargivaas peahoone ja paistiigi vahelisel alal. Foto Silja Konsa 15.06.2012 Riisipere mõisa peahoone tagakülg. Foto 21.08.2014, Anneli Kalm Riisipere mõisa peahoone taga asetsev väikevorm. Foto 21.08.2014, Anneli Kalm Riisipere mõisa peahoone tagaküljest kagus paiknev lehiste grupp. Foto 21.08.2014, Anneli Kalm Riisipere mõisa peahoone tagaküljest kirdesse jääv mõisaproua mälestuskivi. Foto 21.08.2014, Anneli Kalm Riisipere mõisa pargi paisjärv ja selles paiknevad saared. Foto 21.08.2014, Anneli Kalm Vaade paisjärvele. Foto Silja Konsa 03.11.2016. Pargivaas. Foto Silja Konsa 16.03.2017. Mõisapark pärast sanitar- ja hooldusraiet. Foto Silja Konsa 16.03.2017.
Galerii(13)

Määrused ja käskkirjad(1)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 30.08.1996 a. määrus nr.10, (RTL 1997, 5, 27) Kuupäev: 30.08.1996

Paikvaatlused(15)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 30.11.22

Menetleja: Muinsuskaitseameti nõustamisosakonna juhataja asetäitja, Peeter Nork

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Kirjeldused(4)

Mälestise tunnus


Mõisakompleksi kuuluv 19. sajandi I poole pargi tüüpiline näide.

Sisestatud: 26.09.2007.

Kirjeldus


Keskteljel asub jalutustee, mis on kujundatud kahetasapinnalisena ning ääristatud suve- ja püsilillepeenardega. Pargi alumises osas on harilikust elupuust poolkaarekujuline hekk, mille vahel väike avaus vaatega suurele aiavaasile. Pargi tagaossa jääb metsapark. Siin asub väike roostikuga ümbritsetud tiik, mida kasutatakse ka ujumiskohana.
Puittaimestiku liigirikkus on väike, võõrliike on 24. Enamiku liigirikkusest annavad peale II maailmasõda istutatud puittaimed.

Sisestatud: 26.09.2007.

Ajalugu


Praeguse suurejoonelise mõisahoone ehitas Peter von Stackelberg aastail 1819-21. Koos härrastemaja ehitamisega alustati ka vabakujulise pargi rajamist, mida põhiosas jätkas juba järgmise omaniku Carl Otto von Stackelbergi abikaasa Wilhelmine von Ungern-Sternberg 1830. aastatel. Temale on pühendatud pargis asuv graniidist mälestuskivi. Pargis oli põhirõhk suurel ja keeruka kaldajoonega tiigil, mis praegu on osaliselt taastatud. Paisjörvel libisesid omal ajal gondlid, mida valgustasid värvilised paberlaternad. Ei puudunud ka neogootilikud paviljonid ja paadisillad. Mõisapargi esiväljakule on rajatud suur muruplats ja kaarjas tee. 20. saj. algul kasvasid peahoone ees pügatud pärnad, mis praeguseks on kadunud. Eelmise sajandi algul asusid peahoonetagusel alal looklevad teed. Hiljem on seda planeeringut muudetud ning tagaaed on saanud regulaarsema lahenduse.

Sisestatud: 26.09.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates (Muinsuskaitseseadus § 25 lg 1). Suure kaitsevööndi kehtestamine on menetluses (vt lisatud skeem).

Sisestatud: 08.12.2008.