Mälestise tunnus

Ajastu piirkonna sakraakehituse oma kolmelöövilise võlvimata pikihoone poolest terandlik näide.

Kirjeldus

Noarootsi Püha Karariina kirik. Läänemaa kirikute seas erandlik oma kolmelöövilise võlvimata pikihoonega. Hilisgooti, paest ja põllukivist ehitis. Algkavatis kitsam nelinurkne kooriruum ja suhteliselt lai ja lühike pikihoone, millel W-torn puudus. Koori ja pikihoonet ühendav võidukaar erakordselt lai ning kujult ümar. Koori iseloomustavad paarisaknad, kaks kõrget teravkaarset nišši N-seinas ja kaks madalat segmentkaarset nišši lõunaseinas. Koori katab puust peegellaena kujundatud konstruktsioon. Pikihoone horisontaalne puulagi toetub kolmele sambapaarile. Need on monoliitsed postsambad, kujult 8-tahulised ja kaunistatud kolmest ümarvöödist koosneva tüvesevõruga ja nelinurkse talumiplaadiga. Aknad kujult teravkaarsed lantsettavad. Ümarvöötidega profileeritud W-portaal ja ka ümarkaarne S-portaal sissepoole pööratud asendis. Loodenurga trepp laepealsele.
Koori kirdenurgas on sakramendinišš, mille all ainuesinevalt on sama suur seinakapp (uksehinged kiriku ehitamisajast). Koori edelanurgas on kinnimüüritud käiguava oletatavale empoorile. 1770 paiku on ehitatud väike eeskoda lõunaküljele, nähtavasti samast ajast pärineb ka käärkamber. Lõunaportaali kõrval on erandlikult säilinud kivinõu pühitsetud vee hoidmiseks. Kirikus sees väärivad tähelepanu: dolomiidist ristimisvaagen, epitaaf (Joachim Winter 1630), meister Elert Thiele valmistatud kantsel (1656), rustikaalne koorirõdu 1761. aastast, altar, mis pärineb ilmselt 19. saj II poolest, kuigi Ketsemani aias palvetavat Jeesust kujutav maal (Heinrich Hofmanni järgi) on alles 1911. aastast. Kooriruumis rootsi misjonäri Thoreni mälestustahvel.

Ajalugu

Esimesed teated aastast 1500, kuid kultusehoone oli siin olemas tunduvalt varem, arvatavasti 13.–14. sajandil. Liivi sõjas kannatada saanud kirikuhoone taastati 17. sajandil (neogooti) ning sellest ajast pärineb ka torn, 18. sajandil erandliku lisandina tornijalamile juurde ehitatud matusekabel.
Praegune põrand tehtud 1863.
2003-2004 ehitas Rändmeister OÜ kirikule uue puitkatuse

Meedia

Arh. mälestise pass, V. Raam ,1983.

Meedia

- Läänemaal restaureeriti kaks kirikut
http://www.parnupostimees.ee/091105/esileht/10060029.ph