20192 Altar, A.Starkopfi kavand, 1940.aastad (puit, õlivärv)

Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Altar, A.Starkopfi kavand, 1940.aastad (puit, õlivärv)
Mälestise registri number 20192
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 27.01.1999
Registreeritud 27.01.1999
Mälestise vana number 92-k
Foto: Grete Nilp, 15.06.2017
Foto: Grete Nilp, 15.06.2017 Foto: Grete Nilp, 15.06.2017 20192, Ülle Jukk, 26.10.2006
Galerii(3)

Määrused ja käskkirjad(1)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 27.07.1998 määrus nr. 19, (RTL 1998, 259/260, 1058) Kuupäev: 27.07.1998

Paikvaatlused(5)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 15.06.17

Menetleja: Kunstipärandi nõunik, Grete Nilp

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Puit, Objekt, Sisustus, Kirikusisustus.

Kirjeldused(3)

Ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1982. a., Jõgeva raj. kohaliku tähtsusega kunstimälestis nr. 92.

Sisestatud: 02.02.2007.

Aruanded


Laiuse Püha Jüri kirik. Remont-restaureerimistööd. Koostaja Fredi Tomps. 2001 (MKA arhiivis)

Sisestatud: 15.11.2016.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: puit, õlivärv.
Tehnika: tisleritöö.
Autor, valmistamise koht: A. Starkopfi kavand
Dateering: 1940. aastad
Mõõtmed: Mõõdud: h 190 cm, laius 235,8 cm, sügavus 38,4 cm.
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): All servas küünlaleegi jäljed.
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Altariseinaks on puidust tisleritööna valminud kappaltari imitatsioon. Kavandi sellele on teinud 1940. aastail Tartu skulptor Anton Starkopf. Altarikapp on monoliitne ja polegi kavandatud lahti käima. Kapi külgedel asetsevad uksehinged osutuvad lähemal vaatlusel puidust jäljendeiks. Altari nn. uste esikülg jaguneb neljaks väljaks, millele on õlivärviga maalitud kaksteist pikas rüüs apostlifiguuri. Enamus neist on äratuntavad atribuudi järgi. Figuuride kontuurid on mustad, varjutused on tehtud erinevates helepruunides toonides. Altari esikülg on lakitud. Altarikapi kohal kõrgub Kolgata grupp. Keskel on ristile naelutatud Kristus. Risti laiusesse venitatud põikpuu all paiknevad kahel pool Maarja ja evangelist Johannes. Meeleolu on pateetiline.
Asukoht: kooriruumis
Kirjelduse koostas Külli Erikson

Sisestatud: 02.02.2007.