Mälestised • 2651 Naissaare kirik

Liik: Kaitsevööndi ulatus

Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates (Muinsuskaitseseadus § 25 lg 1).

Liik: Mälestise ajalugu

Naissaare kirik ehk Tallinna Rootsi-Mihkli koguduse Naissaare kabel on ehitatud 1934. aastal arhitekt Karl Tarvase projekti järgi. Kiriku pühitsemine toimus 11. septembril 1938. aastal.

Liik: Mälestise kirjeldus

Lihtsa arhitektuurse lahendusega kirikuhoone on meisterlikult projekteeritud, traditsioonilise materjalikäsitluse ning heade proportsioonidega. Arhitektuurne lahendus moodustub kahe lihtsa mahu – ristkülikukujulise viilkatusega pikihoone ja väiksema ruudukujulise põhiplaaniga torniosa – liitumisest. Pikihoonesse lõikuva torni lõpetab nõgusräästaga püramiidjas tornikiiver. Pikiseinte kõrguseni on hoone ehitatud servatud ümarpalkidest klassikalise rõhtpalkkonstruktsiooni järgi. Kuna sellise konstruktsiooniga kirikusaal ei oma piisavat jäikust, on kogu kirikuhoone pikisuunas jaotatud viieks võrdseks osaks, millest esimene on tornialune eeskoda ja neli ülejäänut kirikusaal. Iga jaotuse vahekohal paikneb hoonet ristisuunas jäigastav konstruktsioonisüsteem. Seinte osas moodustub see konstruktsioon seinu kahelt poolt koos hoidvatest püstprussidest, mis koos kaldtoega moodustavad väljaspool tugipiilarid. Konstruktsiooni ülaosas läbib ruumi katuse koormusest tuleneva horisontaalse jõu vastuvõtmiseks terastõmb. Katusekonstruktsioonis on selles kohas kahtede kaldtugedega katusekandjad. Katusekandjate pennidest ja kaldtugedest moodustub ka murtud hulknurga kujuline kirikusaali lae kontuur. Kõik need konstruktsioonid annavad rütmi ja liigenduse nii sise- kui välisarhitektuurile, tagades samas hoonele piisava jäikuse. Hoonet ristisuunas jäigastavate konstruktsioonide vahel paiknevad lihtsad kaaraknad. Algselt on kiriku saalis paiknenud tornipoolsel küljel rõdu, mis praeguseks on hävinud. Trepp rõdule läks tornialusest eeskojast. Interjööri elementidest ei ole midagi säilinud. Hoone on olnud nii seest kui väljast kaetud voodrilaudadega. Siseruumes oli kasutatud siledaid laudu. Aknad ja uksed on olnud väga lihtsad. Peaukse ja väikese tagaukse esised trepid on olnud valatud betoonist. Katus on olnud kaetud tsinkplekktahvlitega.

Liik: Mälestise tunnus

20. sajandi esimese poolel ehitatud puidust kirikuhoone silmapaistev näide.

Liik: Üldseisukord ja hooldusaste

Ümbrus niidetud, krunt puitaiaga piiratud. Plekkkatus korras, tornile on ooker-toonis voodrilauad paigaldatud. Uks lukustatud. Alustanud on laudadest lae paigaldusega, plaanitud on alustatakse ka põranda paigaldust. Kagunurgas idaukse all seene viljakeha, arvatavasti vamm.