Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Vabadussõja Järve lahingu mälestussammas
Mälestise registri number 27096
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ajaloomälestis
Arvel 26.06.2003
Registreeritud 02.07.2003
X-koordinaat 685158.09
Y-koordinaat 6588348.08
Ava kaardil

Paikvaatlused(14)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 09.05.23

Menetleja: Ida- Virumaa nõunik, Kalle Merilai

Mälestise tunnus


Eesti iseseisvuse eest langenute mälestuseks püstitatud mälestusmärk, mis ühtlasi kannab endas mälestust taasiseseisvumisajal toimunud ühiskondlikest protsessidest.

Sisestatud: 08.08.2006.

Kirjeldus


Uus sammas on endise täpne koopia. Soklile asetatud prisma esiküljel on ristikujulises raamistuses Vabadusristi kujutis ja pärg ning nende vahel tekst: „VABADUSVÕITLUSES / JÄRVE KÜLA LAHINGUS 16.JAAN.1919.A. / LANGESID KALEVLASTE MALEVAST:”, millele järgnes 10 nime. Samba ümber asuvat lillevälja piiravad neli väikest ning madalat, obeliskikujulist, raudkettidega ühendatud sambakest. Neist ühel on tekst: „ESMAAVAMINE / 11. SEPT. 1932.A. / PURUSTATI / 29. SEPT. 1940.A. / TAASAVAMINE / 21. OKT. 1942.A. / HÄVITATI / 1944.A. SÜGISEL / TAASTATUD 1993.A. / ARS-MONUMENTAALIS / HEINI VIILUPI / ALGATUSEL”.

Sisestatud: 20.09.2006.

Ajalugu


Samba kavandi valmistas maalikunstnik Hugo Lepik ja selle raius Madis Meermann. Mälestussammas avati 11.septembril 1932.
29.oktoobril 1940 purustasid kommunistid samba. Sammas taastati ja 21. oktoobril 1942.a. taasavati. Monument hävitati taas 1944.a. sügisel.
24.veebruaril 1993 toimus mälestussamba teine taasavamine.

Sisestatud: 20.09.2006.