Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kambja kirik, 14.-19. saj
Mälestise registri number 7182
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 16.09.1997
Registreeritud 16.09.1997
X-koordinaat 658552.44
Y-koordinaat 6458213.60
Mälestise vana number K
Ava kaardil
7182, Ü.Jukk, 24.04.2013
7182, Ü.Jukk, 24.04.2013 sisevaade ida suunas Autor Ü.Jukk Kuupäev 30.06.2008 Autor Reelika Niit Kuupäev 16.03.2008 7182, Ü.Jukk, 09.03.2010 7182, Ü.Jukk, 09.03.2010
Galerii(5)

Määrused ja käskkirjad(1)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 20.03.1997 määrus nr. 12, (RTL 1997,68, 376) Kuupäev: 20.03.1997

Paikvaatlused(5)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 18.01.19

Menetleja: Tartumaa nõunik, Inga Raudvassar

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Sakraalkompleks, Kirik, Ehitiste liigid, Sakraalhoone, Kirik, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917, 1918-1939.

Kirjeldused(4)

Mälestise tunnus


Lõuna-Eesti suurimaid maakirikuid. 18. sajandi algusest pärinevad müürid on aluseks taastatud uusgooti stiilis kirikule. Kambja kirikul on olnud tähtis roll ka Eesti kultuuriloos.

Sisestatud: 02.10.2008.

Kirjeldus


Kambja Martini kiriku vanema osa moodustab krohvimata võlvimata pikihoone, mille vana kooriruum 1874. aastal lammutati ja selle kohale ehitati avar neogooti vormides põikhoone, millega liitus polügonaalne altariruum. Juurdeehitus on tellisdetailidega puhasvuuk-maakivimüüritis. Läänes on kirikul trepikodadega torn. (Eesti arhitektuur. IV. Tallinn "Valgus" 1999). Kirikul on neogooti stiilis aknad, mis põikhoone osas on raamistatud tellistega.

Sisestatud: 02.10.2008.

Ajalugu


Kirik ehitati tõenäoliselt 15. sajandi teisel poolel, mil püstitati võlvimata pikihoone, ruutjas kooriruum ja käärkamber. Hiljem on kirikut mitmel korral taastatud ja laiendatud.
17. sajandi alguses kirik purustati, kuid taastati 1640. aastaks. Põhjasõja järel taastati 1721. aastaks. 1874. aastal toimusid kiriku juures taaskord ehitustööd laiendamise eesmärgil: vana kooriruumi asemele ehitati avar neogooti vormides põikhoone koos polügonaalse altariruumiga. 1937. aastal ehitati arhitekt A. Matteuse projekti järgi uus trepikodadega läänetorn.
Kirik põles 1944. aastal. 1990. aastatel taastati kirik.
(Eesti arhitektuur. IV. Tallinn "Valgus" 1999)

Sisestatud: 02.10.2008.

Meedia


http://et.wikipedia.org/wiki/Kambja_kirik

Sisestatud: 13.05.2011.