Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Raasiku vana kalmistu
Mälestise registri number 14819
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ajaloomälestis
Arvel 05.03.1998
Registreeritud 05.03.1998
X-koordinaat 567830.57
Y-koordinaat 6582792.84
Ava kaardil

Paikvaatlused(14)

Seisund: halb

Paikvaatluse kuupäev: 15.11.23

Menetleja: Harjumaa nõunik, Ly Renter

Mälestise tunnus


Ajalooline matmispaik ühes hauatähiste ja piirdega. Kalmistu omab kultuuriajaloolist, kunstilist ning miljöölist väärtust.

Sisestatud: 11.01.2007.

Kirjeldus


Raasiku aleviku põhjaserval, Jägala tee ääres paiknev Raasiku vana kalmistu on rajatud hiljemalt 19. saj. Kalmistu piirideks on madal maakividest piirdeaed, mis idaserval ei ulatu külgnevast maanteest oluliselt kõrgemale. Sissepääsudeks kalmistule on avad piirde ida- ja lääneosas ning lõunatipus. Idaserval paiknev kabel on krohvitud paeseintega, ristkülikulise põhiplaaniga, kiltkivikattega viilkatusega hoone. 20. saj. keskpaigast vanemaid hauatähiseid ja –piirdeid on kalmistul 2001 jaanuaris loendatud 109 valatud metallist hauatähist, 239 sepistatud hauatähist, 40 metallpiiret, 41 kivist hauatähist. Kalmistu keskosas on valatud ristialus ühes valatud ristiga Mathilde Elisabeth Gertrud Ungern-Sternbergi haual. Ristialusel märge: F. San-Galli / S. P. b (slaavi tähtedega). Ungern-Sternbergide hauaplatsil neli valatud sarkofaagikujulist hauatähist. Kalmistu põhjaküljel üks huvitav valatud hauaääris valatud vaasidega nurkadel (Johannes Bataschkov, surnud 1936). Kalmistu pindala 3,12 ha.

Sisestatud: 11.01.2007.

Ajalugu


Kalmistu on pühitsetud 4. augustil 1846. a. Esimene matus toimus samal päeval.

Sisestatud: 11.01.2017.

Üldinfo


Mineviku mälestused Harju-Jaani kihelkonnast Arnold Küssner Harju-Jaani koguduse õpetaja ülestähenduste järgi

1845.a. andis Raasiku mõisa omanik Graf von Sievers 9 vakamaa suuruse uue surnuaia, mille keskpaigas üks vakamaa mõisnikude matmise kohaks määrati. Terve aia eest makseti von Sieversile 1 rubla iga kihelkonna adra pealt. Selle raha lubas herra von Sievers kiriku heaks tarvitada. 4.augustil 1846.a. õnnistas Jüri õpetaja praust Schwalbe uue aia pidulikult sisse ja sellsamal päeval maeti sinna esimene surnu: Anijalt Wainu Nigula tütar Liiso.
1851.a. tehti kiriku juurest surnuaiale kivi tee.

Sisestatud: 22.03.2012.