Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Norra mõisa peahoone
Mälestise registri number 15011
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 22.05.1998
Registreeritud 22.05.1998
X-koordinaat 617478.60
Y-koordinaat 6531106.06
Mälestise vana number 390
Ava kaardil
Norra mõisa peahoone, vaade kirdest. Foto: K. Klandorf 03.06.2017.
Norra mõisa peahoone, vaade kirdest. Foto: K. Klandorf 03.06.2017. Norra mõisa peahoone, vaade idast. Foto: K. Klandorf 03.06.2017. Norra mõisa peahoone fassaadi lähivaade. Foto: K. Klandorf 03.06.2017. Norra mõisa peahoone vaade kirdest Autor Tavo Tamm Kuupäev 07.02.2008 Norra mõisa peahoone Tiit Schvede 31,10.2012 Norra mõisa eestvaade. Foto: Mart Siilivask 1996 Norra mõis. Foto: Mart Siilivask 1996 Norra mõis. Foto: Mart Siilivask 1996 Norra mõis. Foto: Mart Siilivask 1996 Norra mõis. Foto: Mart Siilivask 1996
Galerii(10)

Määrused ja käskkirjad(2)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 11.02.1998 määrus nr. 4, (RTL 1998, 147/148, 554) Kuupäev: 11.02.1998
"Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kaitsevööndi määramine" Kultuuriministri 28. märts 2006. a käskkiri nr 120 (RTL, 07.04.2006, 30, 542) Kuupäev: 05.04.2006

Paikvaatlused(9)

Seisund: halb

Paikvaatluse kuupäev: 11.05.23

Menetleja: Järvamaa nõunik, Madis Mikkor

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Peahoone, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Kirjeldused(3)

Mälestise tunnus


Ajaloolise mõisa peahoone konserveeritud kehand, millel on säilinud üldkabariidid.

Sisestatud: 18.10.2007.

Kirjeldus


Suur kahekorruseline, kelpkatusega, selge ja ratsionaalse fassaadilahendusega hoone. Välisilme kujundavad rustikaga seinapinnad ja kitsaste, kõrgete akende ühtlane rida.
Siseplaneering oli sümmeetriline, avar vestibüül asub hoone keskel, alumine korrus on võlvitud, ülemise korruse esindusruumid paiknevad anfilaadselt. Meil haruldased olid saali illusionistlikud loodusteemalised seinamaalingud.
(Epp Kangilaski, Eesti arhitektuur)

Sisestatud: 18.10.2007.

Ajalugu


Norra mõisahoonet, nn. Kalterborni mõisat võib pidada prantsuse klassitsistliku barokkstiili näiteks, ehitatud 1792. a. Tartu ehitusmeistri, hilisema Tartu ülikooli hoonete ehitusjuhi A. S. G. Kranhalsi poolt. Norra mõisa praeguses asukohas oli olnud mõis juba Liivi sõja päevil. Nüüdse nime sai ta mõisaomanike Knorringite järgi.

Sisestatud: 18.10.2007.