Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kiltsi mõisa peahoone
Mälestise registri number 16079
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 04.08.1998
Registreeritud 04.08.1998
X-koordinaat 625794.95
Y-koordinaat 6550804.65
Mälestise vana number 443
Ava kaardil

Paikvaatlused(24)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 28.03.23

Menetleja: Lääne-Virumaa nõunik, Kadri Lepik

Märksõna(12)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Peahoone, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1521-1710.

Mälestise tunnus


Üks Eesti suurejoonelisema ja silmapaistvaima varaklassitsistliku mõisaansambli härrastemaja.

Sisestatud: 26.09.2006.

Kirjeldus


Peahoone välisilmet ja ruumilahendust mõjutas vasallilinnuse müüristik. 2-korruselise, raske kelpkatusega kivist põhikorpuse nurkades on 3-korruselised tornid - kaks nelinurkset ja kaks ümarat, viimastest S-poolne pärineb keskajast; keldrikorrusel on kamberlaskeava. Esifassaad on 3-osaline, laialt eenduva keskrisaliidiga, mille kohal on kolmnurkforntoon. Selle viiluväljal on meisterlikus stukitöötluses v. Beckendorffide vapp, forntooni all tekst "gebaut anno 1292 und renovirt 1790". Seina pind on osaliselt kaetud krohvrustikaga, ukse- ja aknaavad kujundatud laiade krohvraamistuste ja lukukividega. Peauks on barokne. Kolm aiapoolset fassaadi on lihtsalt kujundatud.
Siseruumides on säilinud varaklassitsistlikud tiibuksed, peatrepp, rokokoostiilis ahi II korrusel.
Põhikorpusega galeriide abil ühendatud tiibhooned - häärber ja ait moodustavad piduliku poolkaarekujulise palladioliku kompleksi. (Eesti Arhitektuur 3. 1997. Üldtoimetaja V. Raam. Tallinn: Valgus.)

Sisestatud: 22.07.2011.

Ajalugu


Esmamainitud 1466. aastal. Mõis oli tollal välja ehitatud kivist ordu vasallilinnusena, mis oli tugipunktiks Liivi sõjas. Linnusest on hilisema mõisahoone sees säilinud üks haakpüssidele mõeldud laskeavadega ümartorni ruum, samuti hulk esimese korruse müüre. Linnus purustati Liivi sõjas, mil 7. veebruaril 1558 toimus linnusesse varjunute ning Vene vägede vahel tõsine lahing. 17. sajandil kuulus mõis von Uexküllidele, 18. sajandil aga järgemööda von Zoegedele, von Rosenitele ja von Benckendorffidele. Von Benckendorffide ajal ehitati vasallilinnuse varemed ümber mõisa peahooneks, mis valmis 1790. aastal. Mõisahoone sisaldab 17. sajandi ehitusosi.
1801. aastal ostis mõisa hilisem maailmakuulus meresõitja ja maadeavastaja Adam Johann von Krustenstern (1770-1846), kes elas seal oma viimased eluaastad. Ta juhtis 1803-06 esimest Vene ümbermaailmareisi ning koostas mitmeid tolle aja parimaid merekaarte, sh täpse Lõunamere atlase.
Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli Alfred von Uexküll-Güldenbandt. Alates 1920. aastast asub mõisahoones kool.

Mõisa ajaloost veel
http://www.eha.ee/arhiivikool/index.php?tree_id=19

Sisestatud: 26.09.2006.

Aruanded


Joonuks, T. 2009. Aruanne arheoloogilistest uuringutest Kiltsi mõisas 2008.-2009. aastal.

Sisestatud: 01.04.2012.

Meedia


- Kiltsi lossi pole unustatud
www.vooremaa.ee/index.html?issue=219&category_id=4&article_id=4518&find_string_res=mõis
- aerofoto
www.estpak.ee/~tonu/kiltsi.jpg

- Kodulugu: Kindlus maa all – uuringud Kiltsi mõisas
www.virumaateataja.ee/020908/esileht/15048757.php

- Kiltsi lossi põrandaparketi alt paljastusid ajaloolised kaardid
www.virumaateataja.ee/?id=228426

Sisestatud: 02.09.2008.

Meedia


Huvitavat ajaloost loe
http://www.v-maarja.ee/?part=html&id=112
http://www.eha.ee/arhiivikool/index.php?tree_id=19
http://www.mois.ee/viru/kiltsi.shtml

Sisestatud: 06.04.2011.

Meedia


http://et.wikipedia.org/wiki/Kiltsi_m%C3%B5is

Sisestatud: 13.05.2011.