Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 10040
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
X-koordinaat 488485.57
Y-koordinaat 6523382.67
Mälestise vana number 56
Ava kaardil

Paikvaatlused(1)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 01.10.10

Menetleja: Läänemaa nõunik, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi ja inimluude olemasolu.

Sisestatud: 30.03.2009.

Kirjeldus


Kujutab endast ümbritsevast lagedast põllu- (heina-?) maast veidi kõrgemat küngast NS suunas 50, OW suunas 30 m. Arheoloogiliselt läbi uuritud. Üksikasjalikud kirjeldused Ajalooinstituudis

Sisestatud: 30.03.2009.

Asukoha kirjeldus


Muistis jääb Martna kirikust 800 m kagusse, endisest vallamajast paarsada meetrit lääne poole.

Sisestatud: 30.03.2009.

Ajalugu


Jurgemägi või Kalmustimägi, millel asuv matusepaik pärineb kogutud leidude järgi otsustades 12.-13. sajandist. Leiukoht oli tuntud juba 19. sajandil. 1941. a kavandati arheoloogilisi kaevamisi, kuid sõja tõttu saadi töid alustada alles 1947. a (A. Vassar). Kaevamisi jätkati 1950. a (E. Tõnisson).
Kaevamisel avastati esijoones põletamata matuseid, kuid esines jälgi ka põletusmatustest. Uurimistöödel ja varem kruusavõtmisel ning põlluharimisel tuli välja odaotsi, nuge, vikateid, suitseid, vööosi jm leide. Enivere kalmistu oli kaua aega ainus arheoloogiliselt uuritud muistis Haapsalu ja Matsalu lahe vahelisel alal, kuni talle lisandus Ehmja kalmistu ja linnusease (Lõugas, V., Selirand, J. Arheoloogiga Eestimaa teedel. Tln, 1989).

Sisestatud: 30.03.2009.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 31.12.2014.