Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi F. v. Ferseni hauamonument-sarkofaag, 17. saj. II pool (paas)
Mälestise registri number 1344
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 20.06.1995
Registreeritud 20.09.1995
Mälestise vana number 96

Paikvaatlused(4)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 23.01.24

Menetleja: TLPA MO kunstimälestiste peaspetsialist, Maarja Tomps

Märksõna(7)

Kunst, Materjal, Kivi, Looduskivi, Objekt, Hauatähis, Hauamonument.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui ajastuomase kunstilise kujundusega raidkiviteos – hauamonument barokiajast 17. sajandist.

Sisestatud: 06.02.2024.

Kirjeldus


Vabahärra Fabian von Ferseni ja tema abikaasa (Taube) sarkofaagikujuline hauamonument.

Sisestatud: 06.02.2024.

Asukoha kirjeldus


Põhjalöövi idatravee põhjaseina ääres, esialgsel kohal. Vt Lisa – asendiplaan: nr 14.

Sisestatud: 06.02.2024.

Ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1926. ja 1973. aastast – vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr 96.
Johann Gustav Stockenberg (umbes 1660–1710) oli Rootsi kujur ja kiviraidur.
Vabahärra Fabian von Fersen (1626–1677) – oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane.

Sisestatud: 06.02.2024.

Aruanded


AS KAR-GRUPP. Otto Reinhold Taube ja Fabian von Ferseni hauamonumendi konserveerimistööde aruanne, 2002. TLPA MO arhiiv n 12 s 319.

Sisestatud: 06.02.2024.

Allikad


AS KAR-GRUPP. Fabian von Ferseni hauamonumendi konserveerimistööde programm, 2002. TLPA MO arhiiv n 12 s 629.
Riigi kaitse all oleva vallasmälestise kaitsekohustuse teatis nr 1524, 2003. TLPA MO arhiiv n 12 s 564.
Vaiksoo, R. Tallinna Toomkiriku hauaplaadid, 2003. TLPA MO arhiiv n 12 s 366.

Sisestatud: 06.02.2024.

Kirjandus


Eesti kunsti ajalugu 2, 1520–1770. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 2005, lk 411: Tallinna toomkirikus, Eestimaa rüütelkonna panteonis seisvad Fabian von Ferseni (1677) ja Otto Reinhold von Taube (1689) kivisarkofaagid esindavad samuti tuntud hauakujunduse tüüpi. Juba on aga loobutud surnu kujutamisest sarkofaagi kaanel ning muutunud on ka ornamentide motiivid ja stiil: kasutatud on akantust, draperiisid, vappe ning loorberipärgi. See viitab 17. sajandi lõpupoolel aset leidnud naasmisele antiigipäraste vormide juurde ja loobumist manerismile iseloomulikest grotesksetest ornamentidest. Mõlema sarkofaagi autoriks oli Rootsi kiviraidur Johan Gustav Stockenberg, kes töötas samal ajal ka Toompea lossi rekonstrueerimisel.
Mäeväli, S. Matustest ja hauatähistest Tallinna Toomkirikus. Tallinn: Morgan Stuudio, lk 27: Renessansi asendumine kunstis barokkstiiliga tõi kaasa ka muutuse hauamälestiste kujunduses. 17. sajandi II poolel hakkas senist lahkunute kujutisega paraadset sängikujulist sarkofaagi asendama laegas, mille kujunduses tekst peaaegu puudub ja hauamälestise baroksete karniisidega jaotatud pind on ulatuslikult kaetud sugukonnavappidega. Kaks selle laadi raskepärast näidet asuvad peakiriku põhjalöövi idaosas. Neist läänepoolsem on Otto Reinhold Taube ja tema abikaasa Margareta Oxe hauatähis. Idapoolsem on Rootsi feldmarssali ja Liivimaa kuberneri Fabian von Ferseni (1626–1677) sarkofaag. Mõlemad hauatähised on Rootsi kiviraiduri Johann Gustav Stockenbergi tööd 17. sajandi viimasest veerandist.
Raam, V. Tallinna Toomkirik. Tallinn: Eesti Raamat, 1973, lk 31: Kiriku põhjalöövis esindavad XVII sajandi lõpukümnendite kõrgbarokki rootsi kujuri Johan Gustav Stockenbergi loodud raskepärased sarkofaag-monumendid. Idapoolne on pühendatud feldmarssal Fabian von Fersenile, läänepoolne Otto Reinhold von Taubele.

Sisestatud: 06.02.2024.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: paas.
Tehnika: raidtehnika.
Autor, valmistamise koht: Rootsi kiviraidur ja kujur Johann Gustav Stockenberg (?)
Dateering: umbes 1675/1680
Mõõtmed: 157 x 292 x 243 cm
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): idakülje allosal sissekraabituna: RENOVATUM AD MCMIV
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): määrdunud, pragusid, kadusid. Domineerivad 1684. aasta tulekahjus tekkinud kahjustused ja nende kahjustuste likvideerimisest tingitud kahjustused: tules lagunenud osad ja hiljem valmistatud kipsdetailid on ühendatud lubimördi ja kititaolise polümeerse seguga. Erinevast materjalikasutusest tingituna jätab monument esteetiliselt ebaühtlase mulje (S. Simson 24.10.2006).
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): sarnane monument mälestisele nr 1343. Massiivset sarkofaagi liigendavad rasked simsid ja karniisid. Napi ornamentaalse dekoori (simsil ja soklil) kõrval kuulub olulisim osa monumendi kujunduses reljeefsetele vappidele sarkofaagi ülaosas. Esiküljel asub kaks loorberipärjas vappi. Vasakpoolne neist kuulub Fabian von Fersenile ja parempoolne tema abikaasale. Peal nii ida- kui ka lääneküljel neli väikest vappi (sealhulgas Wrangel ja Rosen), peal esiküljel kaheksa väikest vappi (sealhulgas Wrangel ja Fersen) Kõik vapid nimedeta. Sarkofaagi pealisplaadil puuduvad igasugused kujutised ning see on tsemendiveega immutatud. Feldmarssal ja kindralkuberner F. von Fersen suri 1677. aastal, kuid monument võib olla tehtud juba mõnevõrra varem. Stiililt kuulub hauamonument kõrgbarokki.

Sisestatud: 06.02.2024.