Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi O. W. v. Ferseni hauamonument, 18. saj. algus (paas)
Mälestise registri number 1367
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 20.06.1995
Registreeritud 20.09.1995
Mälestise vana number 119

Paikvaatlused(5)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 23.01.24

Menetleja: TLPA MO kunstimälestiste peaspetsialist, Maarja Tomps

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Kivi, Objekt, Hauatähis, Hauamonument.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui kodumaine ajastuomase kunstilise kujundusega raidkiviteos – hauaplaat barokiajast 17. sajandist.

Sisestatud: 15.02.2024.

Kirjeldus


Otto Wilhelm von Ferseni ja tema abikaasa Gertruide Üxkülli hauamonument.

Sisestatud: 15.02.2024.

Asukoha kirjeldus


Ferseni kabelis, esialgsel kohal. Vt Lisa – asendiplaan: nr 38.

Sisestatud: 15.02.2024.

Ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1926. ja 1973. aastast – vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr 119.
Johann Gustav Stockenberg (umbes 1660–1710) oli Rootsi kujur ja kiviraidur.
Otto Wilhelm von Fersen (25.07.1623–23.04.1703) oli Rootsi vabahärra, maanõunik, Rootsi kuninglik kammerhärra, Ingerimaa ja Käkisalmi lääni kindralkuberner. Rootsi kuningliku väe feldmarssal. Ratsaväe kindralleitnandina paistis ta silma mitmes lahingus taanlaste vastu (Halmstad 17.08.1676, Lund 04.12.1676). Osales ka Rootsi-Vene sõjas. 1669. aastal abiellus Wrangeli lese Gertruide Üxkülliga (1640–1688). 1674. aastal pälvis Rootsi vabahärra tiitli. Ta oli Raikküla, Kurna (1670. aastast alates oli tema põhimõis) ja Joala mõisa omanik Eestis ning Kymmenengardi mõisa pärushärra Soomes. Fabian von Fersen (Liivimaa kindralkuberner aastail 1663–1673), Maardu mõisa omanik) oli tema onupoeg (srn 1677).
17. sajandi lõpu-/18. sajandi algusaastad olid Toomkirikule ja kogu Eestimaale ränkrasked: 06.06.1684. aastal Toompeal puhkenud hiidtulekahjus põleb kirik müürideni paljaks (mõne tunniga hävitab lõunatuulest kantud tuli ka enamuse Toompea hoonestusest). Kasutuskõlblikuks saab põhihoone taas 1686. aasta Jõulupühadeks, kuid korrastustööd kestavad kuni sajandi lõpuni. Oma panuse ülesehitusse annab ka O. W. Von Fersen. Sel ajal (1688. aastal) sure tema naine Gertruide. Ilmselt just siis tuleb O. W. Von Fersenile mõte muuta 16. sajandil ehitatud, kuid tol hetkel varemetes kagukabel enda ja oma järglaste matusekabeliks. Hauakambri (ja hiljem ka sarkofaagi) meistriks valib ta tõenäoliselt taastamistöödest osa võtnud esikiviraidur J. G. Stockenbergi. J. G. Stockenberg oli arvatavasti valmistanud ka kaks varasemat (umbes 1675/1680) sarnast sarkofaagi pikihoones O. W. Von Ferseni onupojale Fabian Fersenile (srn 1677) ja viimase äiale, O. R. Taubele. Valmib küll kabel, kuid sarkofaag jääb lõppviimistluseta. Rasked ajad jätkuvad. 1696. aastal tabab Eestimaad kõikide aegade suurim näljahäda. 1696/1697. aasta talvel sureb hinnangute järgi nälga kuni 75 000 inimest. 1700. aastal algab Rootsile ebaedukas Põhjasõda (1700–1721). Eestit rüüstavad Vene väed. 79- aastane O. W. Von Fersen sureb teadmises, et enamus tähtsaid lahinguid on Rootsi venelastele kaotanud. Kolm nädalat pärast tema surma (16.05.1703) vallutab Peeter I Ingerimaa (mille kuberner Fersen oli) ja asutab Neva suudmesse Peterburi linna (27.05.1703). Lisaks sõjakoledustele puhkeb 1710. aastal Eestimaal katk. Tallinn kapituleerub. Katku kätte sureb ¾ Tallinna elanikkonnast. Eesti rahvaarv langeb 120 000 inimeseni (1696. aastal, enne Suurt Nälga, oli Eestimaa elanikkond umbes 400 000). Ja sarkofaag jäi lõpetamata.

Sisestatud: 15.02.2024.

Allikad


Riigi kaitse all oleva vallasmälestise kaitsekohustuse teatis nr 1524, 2003. TLPA MO arhiiv n 12 s 564.
Vaiksoo, R. Tallinna Toomkiriku hauaplaadid, 2003. TLPA MO arhiiv n 12 s 366.

Sisestatud: 15.02.2024.

Kirjandus


Eesti kunsti ajalugu 2, 1520–1770. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 2005, lk 411: Võimalik, et Stockenbergi käe all valmis ka hauamonument Tallinna toomkiriku peaportaali kõrval asuvasse kabelisse, mis muudeti 18. sajandi alguses kuberner Otto Wilhelm von Ferseni hauakabeliks. Otto Wilhelm von Ferseni kivisarkofaag kordab põhjalöövi sarkofaagide kuju ja osaliselt ka dekoori. Kivikirstu otsas lamab uhke lõvifiguur, mis haua kontekstis osutab ülestõusmisele ja Kristuse kuningriigile.
Mäeväli, S. Matustest ja hauatähistest Tallinna Toomkirikus. Tallinn: Morgan Stuudio, lk 26–30: Kauneim hauatähis kuulub Rootsi feldmarssalile ja Ingerimaa kubernerile Otto Wilhelm von Fersenile (1623–1703), kes maeti peasissepääsust ida pool asuvasse kabelisse 1704. aasta 26. veebruaril. See sarkofaag on ilmselt lõpetamata – kaunilt teostatud barokk-kartuššides puuduvad mälestustekstid ja katteplaadi ning sellel asuva lõvi viimistlus on pooleli, kuid üldmuljet see ei sega. Mälestusmärgi looja on seni tundmatu.
Raam, V. Tallinna Toomkirik. Tallinn: Eesti Raamat, 1973, lk 31: Sarkofaag-monumentide noorimaks ning huvitava skulptuurikäsitlusega näiteks on peaportaalist ida pool asuvas Ferseni kabelis feldmarssal ning kuberner Otto Wilhelm von Ferseni hauamälestis 18. sajandi algusest. Võimalik, et sellegi autoriks on J. G. Stockenberg.

Sisestatud: 15.02.2024.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: dolomiit, lubjakivi.
Tehnika: raidtehnika.
Autor, valmistamise koht: Rootsi kujur Johan Gustav Stockenberg (?)
Dateering: umbes 1700
Mõõtmed: kogukõrgus 190 cm, sarkofaag max 277 x 185 cm, kõrgus umbes 130 cm, pealisplaat umbes 255 x 155 cm, sokkel 278 x 183 cm, lõvi konsooli kõrgus umbes 27,5 cm, laius 76 cm, lõvi alusplaadi pikkus umbes 133 cm, laius umbes 43 cm, lõvikuju pikkus 134 cm
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): arvukalt väikseid murenemisi, määrdumist. Vapikilp lõvi esikäppade vahelt kadunud, ka murdunud enamik lõvi esikäppade küünistest ja alusplaadi vasak esinurk, lõvi kõrvaotsad murenenud (S. Simson 24.10.2006).
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): hauamonument kujutab endast suurt massiivset tumbakujulist rikkalikult profileeritud ja ornamenteeritud sarkofaagi. Akantus- ja pealisornament, loorberioksad ja trofeed elustavad rasket simssi, soklit jms. Pealisplaadil asub ümarplastiline lõvifiguur, kelle esikäppade vahel oli algselt Ferseni vapikilp. Arvukad tekstikartušid on pealiskirjadeta, mis viitab sellele, et monument on lõpetamata jäänud. Hauamonumendi lõpetamatuse võimalikuks põhjuseks võib olla Põhjasõda. Sarkofaagi pealispind on sile, lõvi kandvad konsoolid seisavad lahtiselt. Sarkofaagi tagakülg on müüritise abil liidetud kabeli idaseinaga. Inventariseerimisnumber puudub. J. M. Litschio on 1742. aasta inventariseerimisplaanil maininud küll Ferseni kabelit, kuid hauaplatse pole näidanud. Siililt kuulub hauamonument barokki.

Sisestatud: 15.02.2024.