Vallasmälestise kirjeldus
Materjal: puit, lubivärv, värv.
Tehnika: nikerdatud, tisleritöö.
Autor, valmistamise koht: Riia puunikerdaja Dietrich Walter
Dateering: annet. 1709
Mõõtmed: korpuse kõrgus ca 110 (koos rippdekooriga ca 128 cm), ukseseina laius 90 cm, ukse laius ca 65 cm; dekoratiivdetailid kirikus: allserva rippkaunistused (5 tk.): kõrgus ca 17-18 cm, laius ca 44,5 cm, 44,5 cm, 43,5 cm, 43,5 cm, 45,5 cm; seinapoolseim liseen
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): kiri kõlaräästa servas: Seidt Aber Tähter Ses Worts und Nicht Hörer Allein (tõlkes: Aga olge sõna tegijad ja mitte üksnes kuuljad, pettes iseendid. Jak. 1,22)
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): kantsel on rüüstatud olekus. Kaks skulptuuri varastati 1975 (korpuselt evangelist Matteus ja Kristus; teistel andmetel need kujud lõhuti 1973). Ülejäänud kujud ja enamik dekoratiivseid osiseid omastatud Kunstimuuseumi poolt
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Üks väheseid Põhjasõja aegseid kiriklikke kunstiesemeid Eestis, varemalt ekslikult Friedrich Weissi tööks peetud kantsel on koos kõlaräästaga annetatud Virtsu mõisaproua Christina Eleonore v. Dranckenhielmi poolt 1709 Kantslikorpuse külgedel lamedais merekarbimotiiviga niššides asusid nikerdkujud – 4 evangelisti ja Kristus. Uksepealmikul paiknes poollamaskil meesfiguur - tõenäoliselt võidulippu (kadunud) käes hoidnud Kristus-Ülestõusnu. Nikerdkujud ja annetaja kaksikvapp kaunistasid ka kantsli kohal olevat rikkaliku dekooriga kõlaräästast. Kantsel tugines Ristija Johannese ümarplastilisele kujule.
Et koguduse tegevuse ajutise lõppemisega 1970 mahajäetud kiriku sisustus võis langeda rüüstajate saagiks, evakueeriti Kunstimuuseumi restauraatorite initsiatiivil kantsli nikerdfiguurid ja enamik ehisdetaile (korpus ja, lisaks mõnede kaunistustega: 2 liseeni, 3 rosetti, allserva rippilustused ja figuuriniššide merekarbid, ning dekoorist ilma jäetud kõlaräästas jäid kirikusse alles) ENSV Riikliku Kunstimuuseumisse Tallinnas (ajutise sissetuleku akt nr. 13, 17. märts 1978) – nimekirja üleandeakt ei sisalda. ENSV Kultuuriministri käskkirja nr. 449 (18. detsember 1983) alusel vormistati 1984 kantslidetailide (seekord on lisatud loetelu: Ristija Johannes; korpuselt 4 apostlit, 6 ehisliistu; kõlaräästalt Jumal-Isa, 2 figuuri, tahvel 2 vapiga, 2 inglipead, 5 ehis-kaarliistu; lamav figuur ukse kohalt) üleminek Kunstimuuseumi alatiseks (akt nr. 1299, 24. mai 1984). See osa kantslist ei ole omaniku valduses tänini. Muuseumis Hanila kantsli detaile katalogiseeritud ei ole, mistõttu kirjeldus, mõõtmed ja seisundihinnang nende kohta puudub.
Kunstimuuseumi ajutise väljaande akti nr. aj. 55, 2. oktoobrist 1998 alusel anti skulptuure ja dekooridetaile ennistuskotta Kanut restaureerimisele. Restaureerimine, mis toimus ajavahemikus 1998 – 2002 on dokumenteeritud. Osaliselt on kantslidetaile restaureeritud varemgi (näit. annetajavapi konserveerimine Kunstimuuseumis 1982). Ennistuskoja Kanut restauraatorite poolt tehti 1998 ka kirikus kantsli konstruktsiooniparandusi.
Iludetailidest kohapeal alles üks korpusekülje liseen, kolm rosetti (igaüks erinevad) ja 6 allserva rippkaunistust (neist seinapoolseim poolik). Kantslisse viiva tahvelukse käepidemeks rõngas, sulguriks pöör (raudsepis).
V. Uuspuu. Hanila kihelkonna kiriklike mälestusmärkide registreerimistöö. Tartu, 1935 (TÜ Raamatukogu fond 55, n. 3, sü. 101, lk. 20-27): Praegune Hanila kantsel on valmistatud saare puust. Kantsli ilustused ja kujud on valmistatud kase puust. Kantsel on kinnitatud seina külge ja tugineb sümboolselt Ristija Jaanile. Altaripildi all olevast kirjast on näha, et pr. Drackenhielm on 1709.a. ka kantsli kirikule kinkinud. Kas on see samane kantsel? Või on vahepääl uus valmistatud, ei ole teada. Kui see on samane 1709.a. kingitud kantsel, siis on ta vähemalt hilisel ajal hästi remonteeritud, sest ta on täiesti terve ja hästi säilinud… Nagu altar, on ka kantsel barokkstiili. Tema kuus külge omavad sügavusi, milles asuvad puust kujud, millede all on vastavad kirjad: St. Paulus, St. Lucas, St. Matteus, St. Salvator, St. Johannes, St. Markus. Kõigil kujudel on pää ümber valget sära kujutav tagune. Kujud üksikasjalikult on kujutatud järgmiselt:
St. Paulus on kujutatud pikas rüüs ja vasakus käes raamatuga. Tema parem käsi on vaba. St. Lucas on raamatuga pahemas käes. St. Matteus on kujutatud koos väikese poisikesega, kes seisab vasakul pool Matteuse kõrval. Paremas käes on Matteusel raamat. Vasak käsi on pandud poisikesele. St. Salvator hoiab vasakus käes kuld muna ristiga, parem on tõstetud pooleldi üles. St. Johannes hoiab vasakus käes lahtist raamatut. Vasakul pool, tema jala kõrval on kotkas. St. Markus hoiab vasakus käes raamatut, parem käsi toetub lõvi esikeha kujutusele.
Kantsli nurkadel asuvad puust lõikelised ilustused, millede ülemises otstes asuvad ingli pead, alumistes aga rosetitaolised ilustused. Kantsli alumine serv on ilustatud kaarekujuliste lõigetega. Kantsli all asub 150 cm kõrgune Ristija Jaani kuju. Kuju on sümboolne kantsli kandja. Ta on valmistatud kase puust ja tema esikülg on päris kunstipäraselt väljatöötatud. Kuju tagumine külg on väljatöötamata. Ristija Jaan on vanamehena kujutatud. Tal on terav lõuahabe ja pöetud juuksed. Seljas on tal valge rõivas, millel käised on küünarnukini ülesse väänatud. Vasakus käes hoiab ta raamatut, mille pääl on lamav tall. Parema käes hoiab ta pikka puust risti.
Värvidest esineb kantslil tumepruun, helepruun ja valge. Kirjade alused ja sügavikud on tumepruunid. Teine kantsli pind on kaetud hele pruuni värviga. Ilustused ja kujud on kõik valged.
Kantsli katus on kuuekandiline. Tema neli külge on ilustatud poolovaalsete lilleliste kujutustega. Kõnepuldi kohal oleval küljel on ilustuseks vapp, mida hoiavad kaks naisterahva kujutust – teine teiselt poolt. Naisterahvaste välimistes kätes on palmi oksad. Vapi alus koosneb kahest poolest. Vasakul poolel on punane puutüvi kahe kuldse õunaga. Paremal poolel on kolm punast leobardi pead. Nende suud on lahti ja hõbedased keeled ulatuvad välja. Vapi ümber asuvad valged lillelised ilustused. Vapi pääl asub juba südamikus olev punane puutüvi kahe kuldse õunaga…. Kantsli katuse nurkadelt püramiidina kokkuminevad kaared moodustavad kokkuulatades nagu mingi troonitaolise aluse, mille pääl istub 60 cm kõrgune vanamees, pika valge habemega. Tal on vasakus käes kuld muna ristiga. Paremat kätt hoiab ta nagu ähvardades üleval. Pea ümber on tal kuldsete kiirte püha sära, mille üksikud harud on aga juba suuremalt osalt murdunud. See on „vanajumala“ kujutus oma valitsuse aujärje pääl.
Kantsli viiv trepp on lihtne. Tema alguses on sissekäik, mille kohal on 30 cm pikkune lamav mehe kuju, kellel varemini on midagi käes olnud.
H. Liivrand. Hanila altar ja kantsel 1709. EKM kogude teatmik. Tallinn, 1987, lk. 40-45: 1975. aastal anti Hanila altar ja kantsel pärast koguduse tegevuse lakkamist ENSV Riiklikule Kunstimuuseumile osaliselt üle. Muuseumi valduses on nüüd mõlema objekti kunstiliselt kõige väljapaistvamad osad. Need on kantslilt: kõlaräästalt Jumal-Isa, 2 (pühaku?) figuuri, kaksikvapp ja 5 dekoratiivliistu akantusega; kantsli korpuselt 4 evangelistifiguuri, 2 putopead, 6 leht-lillornamendiga liseeni; Ristija Johannese figuur kantsli jaluselt ning lamava mehe figuur kantsli uksepealselt… Hanila kantsli uksepealset kaunistab lamava, ilmselt karikat käes hoidnud mehe figuur…Hanila kantsli ülesehitus on barokkkunstile tõõpiline. Hulknurkset kantslikorpust hoiab üleval pühaku figuur. Korpuse jaotavad võrdseteks osadeks lilldekooriga kitsad liseenid, korpuse klülgedel on nelja evangelisti ja Püha Peetruse ja Püha Pauluse figuurid (kahe viimase kuju asukoht teadmata). Kõlaräästa keskosas seisab kahe figuuri vahel annetaja värviline kaksikvapp, mille kohal troonib Jumal-Isa täisplastiline skulptuur. Kantsli trepisein koosneb profileeritud äärtega tahvlitest… Dekoratiivsete vormide poolest on valgeks värvitud evangeelse luterliku kiriku ranget programmi järgivad kantsel ja altar hästi proportsioneeritud, siiski avaldub nende tööde erinevate osade teostuses erinevusi. Altari figuuride dekoratiivne lahendus kannatab teatud naivistliku käsitluse all kantsli figuuridest rohkem, pooside sundimatust on aga esimestes enam. Tasemelt tugevamad on Jumal-Isa kuju kõlaräästal ja tugisammas Ristija Johannesena, kelle loomulikku hoiakut aitab rõhutada kehavorme markeeriv rüü. Ristija Johannese kuju meenutab oma ilmekuses Ackermanni figuure. Meisterlikult on nikerdatud ka dekoratiivdetailid…
J. Kilumets. Hanila Pauluse kirik (voldik): Dietrich Walteri valmistatud altari ja kantsli annetas kirikule Virtsu mõisaproua Christina Eleonore Dranckenhielm 1709.a. Nende tähtsuse meie kunstiajaloos määrab ainuüksi pärinemine väheesindatud Põhjasõja aastatest. Ristija Johannese täisfiguurile toetuval kantslil on Kristuse ja viie evangelisti kujud, kõlaräästa kroonib Jumalisa… Altar ja kantsel kannatasid kiriku rüüstamistes 1970. aastatel, on hetkel osaliselt evakueeritud ning ootavad restaureerimist.
P. Ehasalu, K. Sibul. Hanila kantsli konserveerimine (ettekanne restaureerimiskonverentsil, 1998): … vaatamata mehhaanilistele kahjustustele nii kirikus kui ka EKM-s olnud detailide puhul oli/on puit suhteliselt heas seisundis, puuduvad näiteks putukakahjustused. Kirikus asuvate kõlaräästa ja kantsli korpuste ning üksikute detailide polükroomia seisund oli rahuldav. Värvikihi irdumist esines peamiselt profiilidel ja ornamentidel. Küllalt palju esines värvikihi kadusid, mis olid tekkinud mehhaaniliste kahjustuste käigus (lohakus ehitustöödel). Värvikihil esines palju krohvi- ja lubjapritsmeid. Lisaks eelnevale oli kõlaräästas seestpoolt kaetud tahmaga, mille põhjustajaks võib tõenäoliselt lugeda kantsli serval põletatud küünlaid. Seevastu detailide puhul on mitmekordsed kolimised (kirikust muuseumi, ühest muuseumihoidlast teise), temperatuuri ja niiskuse (peamiselt madal relatiivne niiskus) kõikumised põhjustanud värvikihi ja kullatise irdumist erinevate astmeteni – puiduni, krundini ja n-nda värvikihini. Kuna detailid ei ole lakitud, asuvad tolm ja lubjapritsmed otse värvikihi peal.
Alusmaterjalina on kasutatud mitmeid polükroomsele puidule ebatraditsioonilisi puiduliike, nagu kask, kuusk, mänd, pappel. Kantsli ja kõlaräästa korpused on valmistatud okaspuust. Analoogsed detailid, näiteks kantsli putopead, on valmistatud erinevatest puiduliikidest (pappel, kuusk)… Ilmselt kasutati hetkel kättesaadavat materjali. See teeb keerukaks otsustamise meistri skulptorivõimete üle, küll aga seletab koos kohaliku tööjõu võimaliku kasutamisega nikerdetailide ning figuuride teostuse erinevat taset…
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane.
Sisestatud: 04.09.2007.
