Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Tallinna hobuveski, 14.-18.saj.
Mälestise registri number 3034
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 15.04.1997
Registreeritud 15.04.1997
X-koordinaat 542403.05
Y-koordinaat 6589593.67
Mälestise vana number 38
Ava kaardil

Paikvaatlused(4)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 11.01.18

Menetleja: TLPA juhtivspetsialist, Henry Kuningas

Märksõna(6)

Ehitised, Ehitiste liigid, Tootmishoone, Veskihoone, Ehitusperioodid, Enne 1520.

Mälestise tunnus


Eesti ainus säilinud keskaegne hobuveski

Sisestatud: 25.04.2012.

Kirjeldus


Hobuveski hoone on ümmargune, paksude paekivist müüride ning koonusekujulise katusega ehitis, mille ruumi sisemine läbimõõt on 14 meetrit. Hoones paiknes veski sisseseade, mis koosnes alumisel korrusel olevast hobuste veojõul käivitatavast jõuseadmest ja tugevate tammepuust taladega vahelael asuvast jahvatuseadmest. Hobuveski käivitamiseks vajati 16 hobust, kes töötasid vaheldumisi neljas paaris rakendatuna veotiislite ette paaris.

Sisestatud: 25.04.2012.

Ajalugu


Esimesed teated Laia tänava lõpus asuvast hobuveskist pärinevad 1379. aastast, mil Wynand Woltorp ostis "maja koos hobuveskiga". Seega on tegemist Tallinna vanima säilinud viljaveskiga. Puuduvad andmed, millal linn ehitise omandas. Hobuveskit kasutati tavaliselt vähe, peamiselt tangu jahvatamiseks sõja ajal, kui vaenlane veevoolu sulgeb või talviti, kui pakase tõttu seiskusid väljaspool linnamüüri asunud vesiveskid. Kuna hobuveskit pidevalt ei kasutatud, vaid hoiti ainult varuks, siis seda ka pidevalt ei hooldatud. Teadaolevalt 1542-44 tellis Tallinna linn hobuveski põhjaliku "kapitaalremondi" seoses ühe pingelisemaks muutuva välispoliitilise situatsiooniga, et olla võimalikuks sõja puhuks valmis. Remonditöid võeti ette ka edaspidi: 1602 tasus linn laudade, palkide, postide, lukkude ja sarikate eest; 1614 maksti Danzigist toodud 9 suure tammepalgi ja nende veo eest 1100 marka; 1672 otsustati hobuveski Suure Gildi ja linnarae vahel sõlmitud lepingu kohaselt jälle katuse alla viia. Põhjasõja algul seati hobuveski jälle täielikult korda; taastatud hobuveski rakendati tööle 1710, kui linna piiravad vene väed veevoolu Ülemiste järvest sulgesid. 1732. aastaks oli vahepeal hüljatud hobuveski jälle täiesti lagunenud ning 1741 anti lagunenud hoone suurtükiväe komandole laoruumiks. 29. juunil 1757 tekkinud kahjutules põlesid põhjalikult Peeter I palee, hobuveski, Wulffardi-tagune torn ja mitmed läheduses asetsevad eluhooned. Hobuveski varemed anti 1772 rendile ning viimaseks kasutajaks enne II maailmasõda oli Oleviste kogudus, kes kasutas hoonet surnuvankrite ja muu kraami hoidmiseks. Nõukogude perioodil oli hobuveskis Tallinna Arhitektuuri Mälestusmärkide Kaitseinspektsiooni (TAMKI, praeguse Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti eelkäija) laoruumid. 1990. aastatel koguti hoonesse esinduslik Tallinna vanalinnast pärit raidkivide kollektsioon, mis on käesolevaks hetkeks üle antud Tallinna Linnamuuseumi kogusse. 2008 kohandati hobuveski Tallinna Linnateatri etenduste andmiseks.

Sisestatud: 25.04.2012.

Meedia


-Hobuveski peidab Tallinna pommitamisest päästetud detaile
http://www.aripaev.ee/3238/new_eri_artiklid_323815.html

Sisestatud: 14.02.2007.