Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Tartu Uspenski õigeusu kirik 1776.-1783. a
Mälestise registri number 6949
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 16.09.1997
Registreeritud 16.09.1997
X-koordinaat 659208.56
Y-koordinaat 6474576.99
Mälestise vana number 198
Ava kaardil

Paikvaatlused(16)

Seisund: halb

Paikvaatluse kuupäev: 17.11.23

Menetleja: Tartu Linnavalitsuse muinsuskaitse peaspetsialist, Egle Tamm

Märksõna(6)

Ehitised, Ehitiste liigid, Sakraalhoone, Kirik, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Mälestise tunnus


18.-19. sajandi mahu ja interjööri-eksterjööri detailidega kirik on väheesinev ja arhitektuurselt silmapaistev barokse-varaklassitsistliku apostliku õigeusu kiriku näide.

Sisestatud: 18.02.2003.

Kirjeldus


Uspenski Maarja Taevamineku ap.-õigeusu kirik. Varaklassitsistliku üldilmega, krohvitud valge/roheline tellishoone. Põhiplaaniline lahendus kreekaristikujuline, keskosa 8-tahulist tambuuri katab suur kuppel, nurkades 4 ümarnurgatorni poolsibulkiivritega. Kellatorn on 4-tahulisel alusel 8-tahuline ja nõelja tipuga. Fassaade ilmestavad lamedad simsivööd, liseenid, lai aknaraamistus, kaar- ja ümaraknad, kolnurkfrontooniga ristihaarad. Ikonostaas kolmeosaline, keskosas kõrge, 18/19.s. ikoonidega. 1880 täiendati ikonostaasi maalidega (S. V. Postemski)
(õigeusukirikute inventariseerimine, 1987; EA)

Sisestatud: 18.02.2003.

Ajalugu


Asub 13.s. rajatud dominiiklaste Maarja Magdaleena kloostri kiriku kohal.
1753 valminud kivikirik hävis 1775 suurtulekahjus.
1780 tegi uue projekti P. Spekle v. A. Pavlos.
1843 täiendati kirikut (arh. Adamson)
1900 ehit. käärkamber (arh. R.Pohlmann). (EA)
Kirik paikneb krundil nr. 82, millel paiknes varem dominiiklaste klooster ja Maarja-Magdalena kirik, mis hävisid pildirüüste käigus. Krundil seisid varemed. 1753. a. ehitati siia puust Uspenski kirik, mis põles 1775. aasta linna suurtulekahjus. 1783. a. ehitati uus kivikirik. Kiriku põhiplaan oli algselt kreeka risti kujuline. Barokses-varaklassitsistlikus laadis kiriku osa ristivahesid ehitati täis 1840-1844, osa ilmselt 20. sajandi alguses. Ristivahede täisehitamisega sai kirik ristküliku kujulise põhiplaani.

Sisestatud: 18.02.2003.

Kaitsevööndi ulatus


Lisa 1 mälestise asukoha skeem. Kuna mälestis asub Tartu vanalinna muinsuskaitsealal, siis mälestisele eraldi kaitsevööndit ei määrata (alus Muinsuskaitseseadus § 25 lg 4).

Sisestatud: 03.11.2010.

Meedia


"Tartu Uspenski ja Puhja kirik saavad riigi toel uue põranda", artikkel, 21.04.2005, Tartu Postimees
"Uspenski kiriku uus põrand sai seenekindel", artikkel, 04.10.2005, Tartu Postimees
"Uspenski kirik soojenes", artikkel, 10.01.2006, Tartu Postimees
Postimees 21.04.2005, Martin Pau "Tartu Uspenski ja Puhja kirik saavad riigi toel uue põranda"
http://www.postimees.ee/1471135/tartu-uspenski-ja-puhja-kirik-saavad-riigi-toel-uue-poranda
Postimees 04.10.2005, Martin Pau "Uspenski kiriku uus põrand sai seenekindel!"
http://www.postimees.ee/1501499/uspenski-kiriku-uus-porand-sai-seenekindel
Postimees 10.01.2006, Martin Pau "Uspenski kirik soojenes"
http://www.postimees.ee/1520397/uspenski-kirik-soojenes
Tartu Postimees 29.05.2014, "Piltuudis: Tartu Uspenski kiriku tornis algab remont"
http://tartu.postimees.ee/2810628/piltuudis-tartu-uspenski-kiriku-tornis-algab-remont
Tartu Postimees 05.03.2015, Vilja Kohler "Uspenski kiriku lekkiva katuse parandus jätkub"
http://tartu.postimees.ee/3111459/uspenski-kiriku-lekkiva-katuse-parandus-jatkub

Sisestatud: 04.05.2005.

z