Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi korp."Sakala" konvendihoone Veski 69, 1910-1911.a.
Mälestise registri number 6977
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 16.09.1997
Registreeritud 16.09.1997
X-koordinaat 658601.32
Y-koordinaat 6473919.77
Mälestise vana number K
Ava kaardil

Paikvaatlused(5)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 07.10.20

Menetleja: Tartu Linnavalitsus, Hanna Raadik

Märksõna(7)

Ehitised, Ehitiste liigid, Ühiskondlik hoone, Klubihoone, Konvendihoone, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Juugendstiilis konvendihoone on tuntud Soome arhitekti Armas Eliel Lindgreni loomingu väheseid näiteid Tartus ja Eestis.

Sisestatud: 04.12.2009.

Kirjeldus


Kõrge mansardkatusega kahekorruselise kivihoone fassaadid on sümmeetrilise lahendusega, erinevas viimistluses krohvipindadega ja vertikaalselt rühmitatud aknaavadega. Esifassaadi külgmiste akende kohal on poolkaarjad krohvidekoorid, saali kõrgete akende kohal kaunistustega karniisid. Sissepääs paikneb ühekordses külgosas, mille katus on metallpiirdega piiratud rõdu. Aiaküljel on poolkaarne veranda ja metallpiirdega ümbritsetud terrass. Mansardkorrust valgustavad kaarja valgmikuga ärkliaknad. Aknad on taastatud algupärase raamijaotusega. Katus ja mansard on kaetud musta tooni valtsitud plekk-kattega. Katuseharjal metallpiirdega ümbritsetud platvorm. Räästa all jookseb hammaslõikeline karniis.

Sisestatud: 04.12.2009.

Ajalugu


1910. aastal tellis korp! „Sakala“ asutajaliige Oskar Rütli arhitekt Armas Lindgrenilt kahekorruselise mansardkatusega kivihoone projekti. Projekti autoriteks A.Lindgren ja W. Lönn, ehitustöid juhtis insener Fromhold Kangro. Maja I korrusele planeeriti konvendisaal, seltsiruumid ja köök, II ja mansardkorrusel korporatsiooni liikmetele üüritavad toad.
Juulis 1910 alustati ehitustöid ja 1911 oktoobris valmis kahekorruseline kõrge mansardkatusega ristkülikukujulise põhiplaaniga hoone. Esimese maailmasõja ajal oli hoones sõjaväehaigla, hiljem saksa ohvitseride kasiino. Ümberehitusega 1928 tehti II korrusele ameti- ja seltsiruumid, sellest ajajärgust pärines saali kujundus stiilse talupoegliku mööbliga. Saali seinte ülaosa oli dekoreeritud juugendliku bordüüriga. 1934 telliti keskkütte sisseseadmiseks kavand, mille koostas arhitekt O.Puuraid. Suurem ümberehitus toimus 1937.a., projekti autoriteks N. Kusmin ja kunstnik P. Aren. Abiruumid paigutati keldrikorrusele, kõrvalruumide arvel suurendati saali, II korrusel laiendati raamatukogu.
II maailmasõjas sai hoone süütepommiga pihta ning seejärel põlengus kannatada, säilisid ainult välis- ja sisemüürid ning keldrilaed. Hoone taastati peale sõda algupärasega võrreldes muudetud katusekuju (kelpkatus) ja plaanilahendusega. 1940-ndatel anti maja Tartu Riikliku Kunstiinstituudi käsutusse ateljeehoonena ning 1950.a. peale kõrgkooli Tallinna viimist sai Tartu Kujutava Kunsti Kooli (1960-ndast Tartu Kunstikool) ateljee-õppehooneks. 1950.a. taastati algupärase aia eeskujul kivipostidega piirdeaed, mille väravaid kaunistavad kaarjad sepisdetailid.
Hoone on tagastatud korp! „Sakala“ vilistlaskogule, kelle eestvedamisel on hoonel taastatud algupärane katusekuju ja fassaadilahendus.

Sisestatud: 11.09.2018.

Kaitsevööndi ulatus


Lisa 1 mälestise asukoha skeem. Kaitsevööndi ulatus on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates (muinsuskaitseseaduse § 25 lg 1).

Sisestatud: 09.12.2009.