Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 10039
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 85-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 01.10.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne maakonna vaneminspektor, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 30.03.2009.

Mälestise kirjeldus


Asula kultuurkiht paikneb valdavalt suhteliselt kõrgel maal, väikesel NS suunalisel seljandikul. Tema tuumik jääb Madise talu hoonete ja õueaiamaa alla, samuti talust ida poole jäävale kõrgele põllule.
Ka muinasasula lõuna- ja idaserv kulgevad põllumaal. Muinasasula põhjaosa on Saare ja Sepa talude kõrgetel õueaiamaadel, põhjapiir kulgeb nõrga kultuurkihiga põllul Sepa talust põhja pool. Asula lääneosa jääb madalale rohumaale, millest osa on üles küntud aiamaaks ja põllulappideks. Ka Madise talu õueaiamaa lääneosa on madalam ja seal leidub paar väikest tiiki. Madise talu ümbruses, eriti sellest läänes, kasvab suuremaid puid. Sinna jääb ka talu õunapuuaed.
Kõige tugevam ja intensiivsem (tumedamat värvi ja rohkem põlenud raudkive sisaldav) on kultuurkiht Madise talu ümbruses ja sellest idas. Kultuurkihi paksus on erinev, keskmiselt 40-50 cm. Muistisena rahuldavalt säilinud.

Sisestatud: 30.03.2009.

Mälestise asukoha kirjeldus


Muinasasula kultuurkiht hõlmab NS suunas 250 m pikkuse ja maksimaalselt 150 m laiuse ala Kuluse küla tuumikus. Asula kultuurkihi läänepiir kulgeb Madise talust ca 50 m lääne poolt, idapiir 90 m ida poolt, lõunapiir 70 m lõuna poolt ja põhjapiir 180 m põhja poolt. Martna-Palivere teest jääb asulakoht 100-200 m kagu poole, kahele poole sellelt maanteelt Niinja külla viivat kruusateed.

Sisestatud: 30.03.2009.

Mälestise ajalugu


Muistise kultuurkiht on avastatud M. Mandeli ja S. Heldemaa poolt 8. nov 1981. a. Kultuurkihist koguti savinõukilde, šlakki, tahk ja savitihendeid (säilivad AI-s, A5510:1-4).
Muistis dateeritav II aastatuhandesse.

Sisestatud: 30.03.2009.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 31.12.2014.