Mälestise tunnus

Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. Maastikuliselt eristatav. Kirjalikult fikseeritud pärimus.

Kirjeldus

Muistis asub suhteliselt kõrgel maal lepavõsas. Allikast kümmekond meetrit lõuna pool kasvab neli kõrgemat saarepuud. Allikas on jäänud vana jõekääru sisse, sellest 6 m lääne poole. Uus säng on kaevatud allikast 25 m lääne poole. Allikalohk on trapetsja kujuga, põhja-lõuna suunas 2 m pikk ja 1,8 m lai. Sellest voolab lõuna suunas 0,7 m laiune oja, mis peagi pöördub ida poole ja suubub vanasse jõesängi. Allikalohu servadesse on asetatud paeplaadid nii, et moodustub peaaegu ruudukujuline auk mõõtmetega 85 x 90 cm. Kirjeldamise ajal oli lohk vett täis ja sügavus ca 1 m.

Asukoha kirjeldus

Muistis asub Aida talust 200 m põhja pool, endisest Rannamõisa mõisast 700 m kirde pool, Rannamõisa oja uuest sängist 25 m ida pool. Aida talu juurest peaks viima vaevumärgatav teerada läbi võsa põhja suunas. See peakski viima läbi vana jõesängi allika juurde.

Ajalugu

Muistise kohta leidub andmeid: J. Jung. Muinasteadus eestlaste maalt III. Tartu, 1910, lk 218;
F. Leinbock. Martna kihelkonna muinasjäänused. 1923, lk 38.
Allikas on dateeritav II aastatuhandesse.

Üldinfo

Eestis on olulisteks looduslikeks pühapaikadeks peetud veekogusid, peamiselt allikaid, aga sellele viitavad ka püha-nimelised jõed ja järved. Allikaid, nagu ohvrikivegi, usuti olevat mitut sorti: suuremal enamikul arvati olevat raviomadused – nt silmaallikad, aga oli ka ilma-, elu- või lihtsalt pühad allikad. Neisse ohverdati hõbeehetelt või -müntidelt kraabitud hõbedat, aga ka raha, helmeid jms.