30.10.2014 toimus registri suuremahulisem uuendamine. Seoses sellega võib esineda registri töös hälbeid ja/või tõrkeid.

Probleemide jätkumisel kasutada puhverdatud failide uuendamiseks brauseri info värskendamist (F5 e. Refresh kasutamine) või tühjendada brauseri vahemälu (põhjalik õpetus Google abikeskuses). Peida teade.

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kadrioru loss
Mälestise registri number 1065
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 21.06.1995
Registreeritud 20.09.1995
Mälestise vana number Arh. nr. 151
Liigitus ehitismälestis, ajaloomälestis
Ehitisregistri ehitis Kadrioru lossihoone (101040644)

Inspekteerimised(2)

Seisund: hea
Tähis: Jah
Kasutuses: Jah

Inspekteerimise kuupäev: 05.12.13

Inspektor: TKVA peaspetsialist, Artur Ümar

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Elamukompleks, Elamu, Eramu, Ehitiste liigid, Elamu, Eramu, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1918-1939.

Mälestise tunnus


Suurejoonilisim lossi- ja pargiansambel Eesti arhitektuuris. Hästi säilinud 18. sajandi alguse keiserlik suveresidents.

Sisestatud: 10.07.2006.

Mälestise kirjeldus


Ehitati 1718–1725 itaallasest arhitekti N. Michetti plaani järgi. Itaalia eeskujudel astangule rajatud barokklossi peafassaad on kolme- ja tagafassaad kahekorruseline. Peafassaadi arhitektuuris domineerib altaani ja barokse frontooniga keskrisaliit. Tagafassaadi ette ehitati 1933–1934 A. Vladovski projekti järgi uus neostiilne banketisaal ja talveaed. Peahoonet flankeerivad arhitektuurilt lihtsamad tiibehitised. Hoone keskel asub ülakorruseid läbiv erakordselt suurejoonelise sisekujundusega pidusaal, sellest kahele poole jäävad amfilaad-süsteemis väiksemad ruumid. Läbi kõigi korruste ulatuv peatrepikoda on korduvalt ümber ehitatud. Lossi ümber rajati laiaulatuslik park, mille lossile lähemad osad nn ülemine ja alumine aed olid kujundatud regulaarses prantsuse stiilis. Lossi kasutas kahe maailmasõja vahelisel perioodil algul kunstimuuseum, kuid seejärel kohaldati see riigivanema residentsiks. Sellest ajast pärinevad nn Eesti toa ja raamatukogu interjöörid. 1946. aastast kuni 1990. aastate alguseni oli hoone taas kunstimuuseumi käsutuses. Pärast avariiolukorda sattumist ja sellele järgnenud pikka ja põhjalikku renoveerimist asus hoonesse Eesti Kunstimuuseumi väliskunsti kollektsioon.

Sisestatud: 10.07.2006.

Kaitsevööndi ulatus


ühine kaitsevöönd kultuuriministri- ja haridusministri 19. juuli 1995. a määrusega nr 19/2 (RTL 1996, 119/120, 628) ajaloo- ja kunstimälestiseks, kultuuriministri 30. augusti 1996. a määrusega nr 10 (RTL 1997, 5, 27), kultuuriministri 13. mai 1997. a määrusega nr 25 (RTL 1997, 88, 522), kultuuriministri 18. augusti 1997. a määrusega nr 55 (RTL 1997, 165/166, 935), kultuuriministri 25. märtsi 2003. a käskkirjaga nr 64 (RTL 2003, 43, 641) arhitektuurimälestiseks ning kultuuriministri 30. augusti 1996. a määrusega nr 10 (RTL 1997, 5, 27) arheoloogiamälestiseks tunnistatud Kadrioru hoonetele, pargile ja kunstimälestistele.

Sisestatud: 10.07.2006.

Meedia


- Mis lugu võiks jutustada Kadrioru lossi pidusaali laemaal
http://www.epl.ee/laupaev/380375

Sisestatud: 05.04.2007.