Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Toompealinnuse, kubermanguvalitsuse hoone ja Riigikogu hoone kompleks, 1230-1935. a.
Mälestise registri number 1101
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 21.06.1995
Registreeritud 20.09.1995
Mälestise vana number Arh. nr. 5, 805k
Liigitus ehitismälestis, ajaloomälestis
Ehitisregistri ehitis Toompea loss (101043324)

Inspekteerimised(5)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 09.11.17

Inspektor: TLPA muinsuskaitse osakonna peaspetsialist, Eero Kangor

Märksõna(15)

Ehitised, Kompleksid, Militaarkompleks, Linnus, Ordulinnus, Ehitiste liigid, Kindlustus, Linnus, Ordulinnus, Ehitusperioodid, Enne 1520, 1711-1840, 1841-1917, 1918-1939, 1521-1710.

Mälestise kirjeldus


Toompea ordulinn koosnes väikesest linnusest ehk castrum minus´est ja suurest linnusest ehk castrum maius´est, millest viimane hõlmas tervikuna kogu Toompea kõrgendikku. Väikene linnus koosnes omakorda ristkülikukujulisest kaitsekastellist ning selle sisse ehitatud konvendihoonest. Linnuse kagunurgas on säilinud sihvakas ümartorn „Pikk Hermann“, loodenurgas pisem konsooltorn „Nooleteritaja“. Osaliselt on säilinud ka torn „Maakroon“ linnuse kirdenurgas. Kubermanguvalitsuse hoone ehitamise käigus lammutati neljas, linnuse kagunurgas olnud torn „Tõrju vaenlast“. Valminud esindushoone on tänaseni lossi peafassaadiks. Linnuse sisehoovi konvendihoone müüridele ehitatud Riigikoguhoone puhul on tegemist haruldase ekspressionistlikus stiilis parlamendihoonega.

Sisestatud: 15.05.2014.

Mälestise ajalugu


Toompea linnus on koos kubermanguvalituse ja Riigikogu hoonega on üks Eesti vanemaid ja suuremaid arhitektuuriansambleid. Esimene paest kaitse- ning vahitorn püstitati samas paiknenud muinaslinnuse kindlustamiseks tõenäoliselt juba 1120. aastatel. 13. sajandil ja 14. sajandi alguses täiustati linnust nii Mõõgavendade ordu kui Taani kuninga korraldusel. Jüriöö järel jätkati linnuse täiustamist Liivi ordu juhtimisel. 16. sajandi keskel sai linnusest Rootsi võimu sümbol, kelle ajal ehitati linnusesse lääneossa Riigisaali hoone. Põhjasõja järel seisis linnus kasutuseta, kuni 18. kolmandal veerandil lammutati Riigisaali hoone ja rekonstrueeriti linnuse idatiib kubermanguvalitsuse hooneks. 19. sajandi viimasel veerandil ehitati osa linnusest ümber vanglaks. 1917. aasta revolutsioonis süüdati linnuse vangla kui Vene võimu sümbol. Aastatel 1920-22 püstitati vanglamüüridele Riigikoguhoone.

Sisestatud: 15.05.2014.

Meedia


- Toompea loss- riigikogu hoone
http://www.aripaev.ee/3232/new_eri_artiklid_323211.html

Sisestatud: 12.01.2007.