30.10.2014 toimus registri suuremahulisem uuendamine. Seoses sellega võib esineda registri töös hälbeid ja/või tõrkeid.

Probleemide jätkumisel kasutada puhverdatud failide uuendamiseks brauseri info värskendamist (F5 e. Refresh kasutamine) või tühjendada brauseri vahemälu (põhjalik õpetus Google abikeskuses). Peida teade.

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Pirita kloostri varemed kalmistuga, 1417-1577.a., 19.-20.saj.
Mälestise registri number 1192
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 21.06.1995
Registreeritud 20.09.1995
Mälestise vana number 837-k; Arh. nr. 155
Liigitus ehitismälestis, ajaloomälestis
Ehitisregistri ehitis Pirita kloostri varemed (220402639)

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav
Tähis: Jah
Kasutuses: Jah

Inspekteerimise kuupäev: 03.08.11

Inspektor: TKVA spetsialist, Toomas Tamla

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Sakraalkompleks, Klausuur, Ehitiste liigid, Sakraalhoone, Klooster, Klausuur, Ehitusperioodid, Enne 1520.

Meedia


- artikkel " Pirita kloostrile pakutud katus ei sobi muinsuskaitsele"
http://www.postimees.ee/071005/esileht/siseuudised/tallinn/179363.ph

-Pirita klooster saab ajutise katuse
http://www.epl.ee/artikkel_327058.html

-Pirita hälliks on 600-aastane klooster
http://www.postimees.ee/150607/esileht/siseuudised/tallinn/266489.php

Sisestatud: 15.06.2007.

Mälestise ajalugu


Pirita klooster oli suurim nunnaklooster Vanal-Liivimaal. Kloostri asutasid 1407. aastal Tallinna kaupmehed, kuid ehitustöid toetas aktiivselt ka Liivi ordu. Kloostri rajamisel järgiti Birgitta ordu põhikirja, millele tuginedes alustatid kloostrikompleksi ehitamist 1417. aastal. Nunnade klausuur valmis põhiosas 1431. aastal, kloostri kirik pühitseti sisse 1436. aastal. Suuremad ehitustöid tehti kloostris veel 16. sajandi alguses. Pärast reformatsiooni 1525. aastal kohandati klooster ümber kasvatusasutuseks. Nunnade klausuur põles 1564. aastal. Lõplikult purustati klooster Liivi sõjas. Kloostri territooriumile rajati 17. sajandil kalmistu kuhu maeti 20. sajandi alguseni. Müüride konserveerimisega alustati 1909. aastal. Imposantsete kirikumüüride kõrval on kaevatud ja puhastatud välja ka klausuuride müürijäänused. Kloostrikompleks on kujundatud varemetepargiks.

Sisestatud: 15.05.2014.

Mälestise kirjeldus


Algne kloostrikompleks koosnes kolmes iseseisvast hoonekogumist ehk nunnade klausuurist, vaimulike klausuurist ja klausuuride vahele paigutatud kirikust. Vastupidiselt Birgitta ordu põhikirjale paigutati kiriku kõrge viiluga peasissepääs mitte idaseina vaid mööduva maantee tõttu lääneseina. Kloostrikirik on kõige terviklikumalt säilinud kompleksi osa. Tegemist on olnud suure kolmelöövilise kodakirikuga, mille välisilme määras kõrge viilkatus ning Tallinnale iseloomulikust arhitektuurikeelest laenatud 35 meetri kõrgune dekoratiivsete astmikniššidega hiigelviilust, millel kolm kõrgel paiknevat akent ning fassaadi keskel samuti Tallinnale iseloomulik astmikportaal.

Sisestatud: 15.05.2014.