Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Tallinna Peeteli kirik
Mälestise registri number 1195
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis, ajaloomälestis
Arvel 21.06.1995
Registreeritud 20.09.1995
X-koordinaat 540452.16
Y-koordinaat 6589071.82
Mälestise vana number 796-k
Ava kaardil

Paikvaatlused(9)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 29.10.21

Menetleja: TLPA muinsuskaitse osakonna juhtivspetsialist, Eero Kangor

Märksõna(6)

Ehitised, Ehitiste liigid, Sakraalhoone, Kirik, Ehitusperioodid, 1918-1939.

Mälestise tunnus


Kahe Maailmasõja vahelise perioodi sakraalarhitektuuri huvitav näide, arhitekt E. Sachariase loomigu näide, üks silmapaistvamaid ehitisi Pelgulinnas.

Sisestatud: 24.05.2007.

Kirjeldus


Kiriku näol on tegemist suuremahulise kivihoonega, mis klassikalisi sakraalarhitektuuri elemente interpreteerib kaasaegsel viisil. Sihvakas torn toimib ümbruskonnas olulise maamärgina. Moodsas hoones oli korralik ventilatsioon ja keskküte, omas ajas väga innovaatiline valgustuse lahendus. Traditsioonilist altaripilti asendasid vitraažid. Kogu plaanitud interjööri ei jõutudki valmis, sest kiriku ehitamine jäi sõja jalgu. Kiriku kõrvaltiivas oli leerisaal, mis ühendatud kirikusaaliga suure ava kaudu, mida lükandseinaga sulgeda sai ja õpetaja viietoaline ametikorter. Keldrisse paigutati katlamaja, tehnilised- ja majandusruumid ning koosolekusaal.

Sisestatud: 10.04.2018.

Ajalugu


Tallinna Peeteli kogudus on asutatud 1927. aastal. Algul oma kirikut ei olnud ja käidi koos mitmesugustes võõrastes üüritud ruumides: Kentmanni tänaval Linnamisjoni majas, Rootsi Mihkli kirikus, praegusel Timuti tänaval asunud endisest vabrikuhoonest kohaldatud palvemajas ja mujalgi. Koguduse liikmete arv kasvas, eriti seoses Pelgulinna linnaosa elanike arvu kasvuga (Pelgulinna rahvas moodustas koguduse põhiosa) ja nii tuli varsti siiski hakata mõtlema oma kirikuhoone ehitamise peale. Kiriku jaoks saadi pärast pikka asjaajamist linnalt maatükk Preesi tänavale 1935. aastal. Algul telliti projekt vanema põlve arhitektilt Viktor Reinhardtilt, kuid linnavalitsus soovis näha moodsamat ja kõrgetasemelisemat arhitektuuri ning see projekt lükati tagasi. Noor andekas arhitekt Eugen Sacharias tegi hoone projekti ja 13. juunil 1937 pandi ehitusele nurgakivi. Kirikuõpetaja oli ehitamise ajal Roderich Bidder, töödejuhataja oli ehitusmeister Jaan Virkoja. Ehitamiseks võttis kogudus laenu, toetust saadi ka riigivanemalt, konsistooriumilt, teistelt kogudustelt, seltsidelt, eraannetajatelt ja Tallinna linnalt. Pühakoda valmis üsna kiiresti ja kirik pühitseti piduliku jumalateenistusega, mida juhtis piiskop Hugo Bernard Rahamägi ja millest võttis osa väga rohkesti rahvast, 18. detsembril 1938.
Kogudus jätkas tegevust ka II Maailmasõja ajal ja, vaatamata väga süngetele oludele, ka nõukogude võimu perioodil. Sõja-aegsete pommitamiste tõttu purunesid küll kiriku stiilsed vitraažaknad, kannatada sai sisustus, kuid pärast sõda suutsid koguduse liikmed kiriku vähehaaval taastada. 1962 aga kirik tookordsete võimukandjate otsusel hoopis suleti, Peeteli kogudus ühendati toomkogudusega ja hoone anti üle filmistuudiole, mis tegi siia võttepaviljoni. Lõhuti tornikiiver, müüriti kinni aknad ja lammutati orelirõdu, kirikusaali ehitati sisse vaheseinad. Kuigi juba 1970. aastatel taheti kirik taastada, jäi see tookord mõnede ametiisikute omavaheliste vastuolude tõttu siiski tegemata. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist 1991. aastal, kolis filmistuudio välja. Leidus aktiivseid inimesi, kes soovisid Peeteli koguduse ja kiriku taaselustada. Kirikuhoone oli aga armetus olukorras, kole ja räämas, inetult ja kirikule sobimatult ümber ehitatud, pime ja niiske. 6.juunil 1993, pärast 31 aastat kestnud vaheaega, peeti kirikus taas jumalateenistus. Vähehaaval on kogudus kasvanud, kirik ja selle sisustus restaureeritud. Taastatud Peeteli kirik on muuhulgas tuntuks saanud just oma tõhusa sotsiaaltööga vaeste ja viletsate, hüljatute ja õnnetute, eelkõige õige koduta ja piisava vanemliku hoolitsuseta laste abistamisel ja kaitsel.

Sisestatud: 10.04.2018.

Kaitsevööndi ulatus


krundi ulatuses

Sisestatud: 24.05.2007.

Meedia


Eesti Ekspress 27.02.2014, Viktorija Ladõnskaja artikkel "Tänavalapsed ehitasid endale kiriku ja kodu"
http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/tanavalapsed-ehitasid-endale-kiriku-ja-kodu.d?id=68113809

- Robert Nerman Peeteli kirik - ainus sõja eel rajatud kirik Tallinnas
http://www.postimees.ee/221205/esileht/siseuudised/tallinn/186907.php

- Kirikusüütaja käis andestust palumas (Tallinna Postimees 24.01.2013)
http://www.tallinnapostimees.ee/1114508/kirikusuutaja-kais-andestust-palumas

- Tallinna Peeteli kirikut on rünnatud (Eesti Kirik 23.01.2013)
http://www.eestikirik.ee/?p=16941

- Vandaalid üritasid Peeteli kirikut süüdata (Tallinna Postimees 23.01.2013)
http://www.tallinnapostimees.ee/1112850/vandaalid-uritasid-peeteli-kirikut-suudata

- Õnnistuseks kogudusele ja lastekodule
http://www.eestikirik.ee/content/view/1929/39/

- Peeteli kirik saab uue tornikiivri
http://www.ap3.ee/Default.aspx
-Peeteli kirik saab tornikiivri ja uue vahelae
http://www.epl.ee/artikkel_326935.html
http://www.postimees.ee/250706/esileht/siseuudised/tallinn/210576.php

-Peeteli kogudus tahab aedlinna ehitada kolmekorruselise hoone
http://www.postimees.ee/080207/esileht/siseuudised/tallinn/243694.php

-Volikogu lükkas Peeteli projekti tagasi
http://www.postimees.ee/090207/esileht/siseuudised/tallinn/243941.php

Sisestatud: 24.01.2013.