1195 Tallinna Peeteli kirik
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Tallinna Peeteli kirik |
---|---|
Mälestise registri number | 1195 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | ehitismälestis, ajaloomälestis |
Arvel | 21.06.1995 |
Registreeritud | 20.09.1995 |
X-koordinaat | 540452.16 |
Y-koordinaat | 6589071.82 |
Mälestise vana number | 796-k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(2)
Paikvaatlused(9)
Paikvaatluse kuupäev: 29.10.21
Menetleja: TLPA muinsuskaitse osakonna juhtivspetsialist, Eero Kangor
|
Märksõna(6)
Ehitised, Ehitiste liigid, Sakraalhoone, Kirik, Ehitusperioodid, 1918-1939.
|
Kirjeldused(5)
Mälestise tunnus Kahe Maailmasõja vahelise perioodi sakraalarhitektuuri huvitav näide, arhitekt E. Sachariase loomigu näide, üks silmapaistvamaid ehitisi Pelgulinnas. |
Kirjeldus Kiriku näol on tegemist suuremahulise kivihoonega, mis klassikalisi sakraalarhitektuuri elemente interpreteerib kaasaegsel viisil. Sihvakas torn toimib ümbruskonnas olulise maamärgina. Moodsas hoones oli korralik ventilatsioon ja keskküte, omas ajas väga innovaatiline valgustuse lahendus. Traditsioonilist altaripilti asendasid vitraažid. Kogu plaanitud interjööri ei jõutudki valmis, sest kiriku ehitamine jäi sõja jalgu. Kiriku kõrvaltiivas oli leerisaal, mis ühendatud kirikusaaliga suure ava kaudu, mida lükandseinaga sulgeda sai ja õpetaja viietoaline ametikorter. Keldrisse paigutati katlamaja, tehnilised- ja majandusruumid ning koosolekusaal. |
Ajalugu Tallinna Peeteli kogudus on asutatud 1927. aastal. Algul oma kirikut ei olnud ja käidi koos mitmesugustes võõrastes üüritud ruumides: Kentmanni tänaval Linnamisjoni majas, Rootsi Mihkli kirikus, praegusel Timuti tänaval asunud endisest vabrikuhoonest kohaldatud palvemajas ja mujalgi. Koguduse liikmete arv kasvas, eriti seoses Pelgulinna linnaosa elanike arvu kasvuga (Pelgulinna rahvas moodustas koguduse põhiosa) ja nii tuli varsti siiski hakata mõtlema oma kirikuhoone ehitamise peale. Kiriku jaoks saadi pärast pikka asjaajamist linnalt maatükk Preesi tänavale 1935. aastal. Algul telliti projekt vanema põlve arhitektilt Viktor Reinhardtilt, kuid linnavalitsus soovis näha moodsamat ja kõrgetasemelisemat arhitektuuri ning see projekt lükati tagasi. Noor andekas arhitekt Eugen Sacharias tegi hoone projekti ja 13. juunil 1937 pandi ehitusele nurgakivi. Kirikuõpetaja oli ehitamise ajal Roderich Bidder, töödejuhataja oli ehitusmeister Jaan Virkoja. Ehitamiseks võttis kogudus laenu, toetust saadi ka riigivanemalt, konsistooriumilt, teistelt kogudustelt, seltsidelt, eraannetajatelt ja Tallinna linnalt. Pühakoda valmis üsna kiiresti ja kirik pühitseti piduliku jumalateenistusega, mida juhtis piiskop Hugo Bernard Rahamägi ja millest võttis osa väga rohkesti rahvast, 18. detsembril 1938. |
Kaitsevööndi ulatus krundi ulatuses |
Meedia Eesti Ekspress 27.02.2014, Viktorija Ladõnskaja artikkel "Tänavalapsed ehitasid endale kiriku ja kodu" |