12621 Kivikalme "Kalmumägi"
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kivikalme "Kalmumägi" |
---|---|
Mälestise registri number | 12621 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 07.01.1998 |
Registreeritud | 07.01.1998 |
X-koordinaat | 420996.13 |
Y-koordinaat | 6471310.18 |
Mälestise vana number | 725 |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(3)
Paikvaatluse kuupäev: 15.11.17
Menetleja: Kinnismälestiste inspektor, Keidi Saks
|
Märksõna(3)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.
|
Kirjeldused(7)
Mälestise tunnus Kivikalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht. |
Kirjeldus Praegu paistab kalmekoht silma arheoloogiliste kaevamiste ajal kuhjatud mullahunnikute järgi, mis on juba kamardunud. Enne kaevamist kujutas kalme endast madalat (ca 0,6 m kõrgust) ovaalset kamardunud varet, mille läbimõõt ida-lääne-suunas oli 24 m ja N-S-suunas 12 m. Pärast kamara eemaldamist avaned kalmes pae- ja raudkividest lasu, mille puhastamisel hakkasid paljanduma ristkülikukujulised tarandid. Segamini aetud kivilademe eemaldamise järel paljandusid paeplaatidega sillutatud tarandipõhjad ja 5 tarandi müürid. Neist kõige paremini oli säilinud kõige idapoolsem ja kõige halvemini läänepoolsed, mis põlluharimise käigus olid saanud kannatada. Kalme tarandid olid rajatud läänepoolseimast alates, kasutades juba olemasoleva tarandi idamüüri rajatava tarandi üheks müüriks. Pärast läbikaevamist jäeti tarandimüürid vaatamisväärsustena kaevamiskohale maha. I tarandist on alles 3,15 m pikkune jupp idamüüri ja SO-nurk. II tarandist on alles ainult idamüüri lõunapoolne ots (4 kivi) ja läänemüüri jupp (= I tarandi idamüür). III tarandist on alles idamüür, põhjamüüri 4 kivi, läänemüüri lõunaotsa 4 kivi ja kagunurk (2 kivi). IV ja V tarand on säilinud tervetena. (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal). |
Asukoha kirjeldus Kivikalme paikneb endise jaotuse järgi Püha kihelkonnas. Kalme jääb põhja pool paikneva Liiva-Putla küla ja lõuna pool paikneva Sepa küla vahele. Kalme juurde viib külast põlluvahetee. |
Ajalugu Kalme on rajatud tõenäoliselt 1. sajandil ja kasutatud peamiselt 1.-2. sajandil ning hiljem II aastatuhande alguses. 1963. aastal otsustas Saaremaa Muuseum oma ekspositsiooni täiendamiseks läbi viia arheoloogilised kaevamised Liiva-Putla kalmel. Kaevamisi kutsuti juhatama Saaremaa noorema rauaaja uurija arheoloog A. Kustin. Kaevamiste käigus aga selgus, et noorema rauaaja matuseid oli kalmes vaid järelmatustena, kalme ise aga kuulub vanemasse rauaaega. Liiva-Putla kivikalme oli esimene Saaremaal avastatud ja läbi kaevatud tarandkalme. Kaevamisaruanded on Ajaloo Instituudis, osa leide Saaremaa Muuseumis. Leidude tähtsama osa moodustavad vanema rauaaja keraamika, kolmnurksed ažuursed ja koonilised spiraalsed ripatsid, rihmajagaja, üheteralised mõõgad, rauast ja pronksist karjasekeppnõelad, rauast kaelavõrude katked, mässitud pronkstraadiga, käevõrud, sõrmused, õõskirves, kumera seljaga noad jms. Mälestisele on koostanud passi 1977. a septembris arheoloog V. Lõugas (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal). |
Kaitsevööndi ulatus Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise väliskontuur on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste ja kitsenduste kihil. |
Kirjandus V. Lõugas, J. Selirand. Arheoloogia Eestimaa teedel; Tallinn 1988, lk 211. |
Üldinfo Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem. |