Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme "Kalmumägi"
Mälestise registri number 12621
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
X-koordinaat 420996.13
Y-koordinaat 6471310.18
Mälestise vana number 725
Ava kaardil

Paikvaatlused(3)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 15.11.17

Menetleja: Kinnismälestiste inspektor, Keidi Saks

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 10.07.2014.

Kirjeldus


Praegu paistab kalmekoht silma arheoloogiliste kaevamiste ajal kuhjatud mullahunnikute järgi, mis on juba kamardunud. Enne kaevamist kujutas kalme endast madalat (ca 0,6 m kõrgust) ovaalset kamardunud varet, mille läbimõõt ida-lääne-suunas oli 24 m ja N-S-suunas 12 m. Pärast kamara eemaldamist avaned kalmes pae- ja raudkividest lasu, mille puhastamisel hakkasid paljanduma ristkülikukujulised tarandid. Segamini aetud kivilademe eemaldamise järel paljandusid paeplaatidega sillutatud tarandipõhjad ja 5 tarandi müürid. Neist kõige paremini oli säilinud kõige idapoolsem ja kõige halvemini läänepoolsed, mis põlluharimise käigus olid saanud kannatada. Kalme tarandid olid rajatud läänepoolseimast alates, kasutades juba olemasoleva tarandi idamüüri rajatava tarandi üheks müüriks. Pärast läbikaevamist jäeti tarandimüürid vaatamisväärsustena kaevamiskohale maha. I tarandist on alles 3,15 m pikkune jupp idamüüri ja SO-nurk. II tarandist on alles ainult idamüüri lõunapoolne ots (4 kivi) ja läänemüüri jupp (= I tarandi idamüür). III tarandist on alles idamüür, põhjamüüri 4 kivi, läänemüüri lõunaotsa 4 kivi ja kagunurk (2 kivi). IV ja V tarand on säilinud tervetena. (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 10.07.2014.

Asukoha kirjeldus


Kivikalme paikneb endise jaotuse järgi Püha kihelkonnas. Kalme jääb põhja pool paikneva Liiva-Putla küla ja lõuna pool paikneva Sepa küla vahele. Kalme juurde viib külast põlluvahetee.

Sisestatud: 10.07.2014.

Ajalugu


Kalme on rajatud tõenäoliselt 1. sajandil ja kasutatud peamiselt 1.-2. sajandil ning hiljem II aastatuhande alguses. 1963. aastal otsustas Saaremaa Muuseum oma ekspositsiooni täiendamiseks läbi viia arheoloogilised kaevamised Liiva-Putla kalmel. Kaevamisi kutsuti juhatama Saaremaa noorema rauaaja uurija arheoloog A. Kustin. Kaevamiste käigus aga selgus, et noorema rauaaja matuseid oli kalmes vaid järelmatustena, kalme ise aga kuulub vanemasse rauaaega. Liiva-Putla kivikalme oli esimene Saaremaal avastatud ja läbi kaevatud tarandkalme. Kaevamisaruanded on Ajaloo Instituudis, osa leide Saaremaa Muuseumis. Leidude tähtsama osa moodustavad vanema rauaaja keraamika, kolmnurksed ažuursed ja koonilised spiraalsed ripatsid, rihmajagaja, üheteralised mõõgad, rauast ja pronksist karjasekeppnõelad, rauast kaelavõrude katked, mässitud pronkstraadiga, käevõrud, sõrmused, õõskirves, kumera seljaga noad jms. Mälestisele on koostanud passi 1977. a septembris arheoloog V. Lõugas (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 10.07.2014.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise väliskontuur on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste ja kitsenduste kihil.

Sisestatud: 10.07.2014.

Kirjandus


V. Lõugas, J. Selirand. Arheoloogia Eestimaa teedel; Tallinn 1988, lk 211.
/.../ Saaremaa Muuseumi poolt korraldatud ja A. Kustini juhatusel toimunud kivikalme arheoloogilistel kaevamistel avastati siin 1963. aastal esmakordselt Saaremaal vanema rauaaja tarandkalme. Keset Liiva-Putla välja, maanteelt poole kilomeetri kaugusel Liiva-Putlast väljuva põlluvahetee ääres asubki kalme.
Koht on enne seda tuntud noorema rauaaja leidude kaudu. Need moodustasidki kalme ülemise kihi leiumaterjali. Selle all paljandunud tarandkalme koosnes neljast paekivimüüridega piiratud tarandist, mis pärast kalme läbikaevamist jäeti omale kohale. Kalme kivilademe paksus oli üle 0,5 meetri.
Kalmekivide vahelt ja kalmepõhja sillutiselt leiti põletatud luid, üle 3000 savinõukillu, rohkem kui 20 rauast ja pronksist karjasekeppnõela, esimene aasaga varustatud rauast õõskirves Saaremaalt, hulk kumera seljaga või tera suhtes nurga all varretatud pikku nuge, unikaalseid ehteripatseid (üks kolmnurkne, teine kooniline), millele leidub vasteid üle 1000 km kaugusel Moskva ümbruse linnustel. /.../

V.Lõugas, J.Selirand. Arheoloogia Eestimaa teedel; Tallinn 1988
/.../Tarandkalme on rajatud meie ajaarvamise 1. sajandil ja teda on kasutatud pideva matmispaigana paarsada aastat. Kalme on 1963. aastal täielikult läbi kaevatud, kalme konstruktsioon tarandisüsteemiga on väljapuhastatult säilitatud /.../

Sisestatud: 03.11.2009.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 10.07.2014.