Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Linnus
Mälestise registri number 12640
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
Mälestise vana number 728
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(10)

Seisund: rikutud

Inspekteerimise kuupäev: 09.08.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti Saaremaa vaneminspektor, Keidi Saks

Märksõna(3)

Arheoloogia, Kaitserajatised, Linnus.

Mälestise tunnus


1. Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.
2. Maastikus eristatav.
3. Rahvapärimuses fikseeritav.

Sisestatud: 12.03.2008.

Mälestise kirjeldus


Linnus asetseb 4-5 m kõrgusel loodusliku seljaku NO-poolsel osal. Põhiplaanilit ovaalne linnuseõu hõlmab u 3700-3800 ruutmeetrit. Valli kõrgus siseküljelt on 5-6 m, välisküljelt koos algse seljakunõlvaga - kuni 10-11 m. vall on kaetud kamardunud mullakihiga, milles leidub kive. Valli sise- ja väliskülg on tõenäoliselt laotud kividest kuivmüürina. Maalinnal on kaks kinnivarisenud väravakäiku, üks NO-küljel, teine SW-küljel. Linnuseõu on suhteliselt tasane, kultuurkihiga, keskel kividega täidetud lohk, ilmselt muistne kinniaetud kaev. Kultuurkihi paksus on õue keskosas 0,2-03 m, valli sisejalami vööndis kuni 1,2-1,3 m.

Sisestatud: 09.06.2008.

Mälestise ajalugu


Kõige põhjalikumalt kaevatud maalinn Saaremaal (Vello Lõugas 1990-1993). Sellel linnamäel avastati kaks ehitusjärku, millest esimene hõlmas eelviikingiaja lõppu ning viikingiaja esimest poolt, teine aga 12. saj lõppu ja 13. sajandit. Kaevandis, mille üks nurk lõikas osaliselt ka linnuse valli, avastati kahe viikingiaegse kerisahjudega hoone jäänused. Ahjuvarede kõrval olid säilinud põranda paeplaatidest sillutis. Linnuse esimese ehitusjärgu vall koosnes kaevandi osas kividest ja mullast (Lõugas, Mägi 1994a, 1994b). Suhteliselt paks kultuurkiht osutas, et linnuses elati põsivalt kuni selle mahapõlatamiseni umbes 10. sajandil. 7-9. sajandil oli taas kasutusel Asva maalinn Pöide kihelkonna lõunaserval. (Saaremaa 2. Ajalugu. Majandus. Kultuur, 2007, lk 60).

Sisestatud: 22.03.2010.

Meedia


Meie Maa 30.01.2015, Ahto Jakson "Pöide aasta tegu on Kahutsi maalinna talgud"
https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=62936

Sisestatud: 11.02.2015.

Üldinfo


Asulate kindlustamine sai Eestis alguse pronksiajal. Looduslikult hästi kaitstud kohad ümbritseti hilisemas mõistes väheste kindlustustega, arvatavasti lihtsa püsttaraga. Alles rauaaja algul hakati lisaks rajama madalaid muldvalle. Rauaaja jooksul ehitati avaasulate lähedusse võimsad kaitseehitised – linnused. Enamasti valiti linnuse asukohaks kõrgem mägi, neemik või muu paik, mille looduslikku kaitsevõimet tugevdati: kaevati nõlvad järsemaks, rajati kaitsekraavid, kuhjatud vallidele püstitati puidust kaitserajatised. Kindlaid printsiipe järgides tehti linnuse sissepääsud, kujundati õu (majad, kaev), arvatavasti oli mõeldud ka jäätmemajandusele ning mõnel pool vajalikele kuivendussüsteemidele. Osa linnuseid peetakse kogukonna poolt rajatuteks, teiste puhul aga arvatakse, et neil oli kindel omanik, ülik. Valdav osa linnuseid on Eestis kasutusel olnud esimese aastatuhande teisest poolest kuni muinasaja lõpuni. Mitmed suured linnused rajati aga alles hilise rauaaja lõpul ning olid kindlustena kasutusel muistse vabadusvõitluse ajal ning veidi hiljemgi. Kesk- ja uusajal on linnuseid sageli kasutatud küla kogunemiskohana, jaanipeoplatsiks jne. Nende nimi on rahvasuus alles hoitud. Linnused on meie muinasaja kõige suuremad ja enamasti väga hästi hoitud mälestusmärgid.

Sisestatud: 25.03.2015.