Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ohvriallikas Arstiallik
Mälestise registri number 13053
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis, ajalooline looduslik pühapaik
Arvel 09.01.1998
Registreeritud 09.01.1998
X-koordinaat 611357.05
Y-koordinaat 6432221.28
Mälestise vana number 2151
Ava kaardil
Vaade ohvriallikale "Arstiallik" loodest. Foto: Karin Vimberg, 21.05.2012.
Vaade ohvriallikale "Arstiallik" loodest. Foto: Karin Vimberg, 21.05.2012. pass - 1 pass - 2 Arstiallik Helmes (Kirjandusmuuseum, ERA, Foto 9685). Foto: August Kiisla, 1965. Ohvriallikas. Foto: M. Pakler, 1979. Vaade Arstiallika koopa avale. Foto: Pikne Kama, 23.11.2022. Vaade Arstiallika juurde anniks jäetud paelale. Foto: Pikne Kama, 23.11.2022. Vaade põhjast Arstiallika koopa avale. Foto: Pikne Kama, 23.11.2022.
Galerii(8)

Määrused ja käskkirjad(3)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 01.09.1997 määrus nr. 59, (RTL 1997, 169-171, 954) Kuupäev: 01.09.1997
"Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 19. detsember 2006 a. käskkiri 388 (RTL, 05.01.2007, 1, 13) Kuupäev: 05.01.2007
Kultuurimälestiste nimetuste muutmine ja mälestise liigi lisamine, kultuuriministri 21.02.2022 käskkiri nr 36 (RT III, 23.02.2022, 3) Kuupäev: 21.02.2022

Paikvaatlused(5)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 17.04.23

Menetleja: Valgamaa nõunik, Margis Sein

Märksõna(3)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Ohvriallikas.

Kirjeldused(4)

Mälestise tunnus


1) Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.
2) Maastikuliselt eristatav.
3) Kirjalikult fikseeritud pärimus.

Sisestatud: 23.12.2008.

Asukoha kirjeldus


Ohvriallikas asub endise jaotuse järgi Helme kihelkonnas. Allikas paikneb Helme mõisa peahoonest (reg nr 13080) põhja pool, Helme jõe ääres paikneva järsaku all

Sisestatud: 23.12.2008.

Ajalugu


Ohvriallika võib dateerida II aastatuhandesse.

Sisestatud: 23.12.2008.

Üldinfo


Eestis on olulisteks looduslikeks pühapaikadeks peetud veekogusid, peamiselt allikaid, aga sellele viitavad ka püha-nimelised jõed ja järved. Allikaid, nagu ohvrikivegi, usuti olevat mitut sorti: suuremal enamikul arvati olevat raviomadused – nt silmaallikad, aga oli ka ilma-, elu- või lihtsalt pühad allikad. Neisse ohverdati hõbeehetelt või -müntidelt kraabitud hõbedat, aga ka raha, helmeid jms.

Sisestatud: 12.03.2015.