Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Mälestussammas «Russalka», A. Adamson, 1902 (graniit, pronks)
Mälestise registri number 1307
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik kunstimälestis, ajaloomälestis
Arvel 20.06.1995
Registreeritud 20.09.1995
X-koordinaat 545041.33
Y-koordinaat 6589785.76
Mälestise vana number 58
Ava kaardil

Paikvaatlused(8)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 27.07.16

Menetleja: TLPA muinsuskaitse osakonna juhtivspetsialist, Eero Kangor

Märksõna(8)

Kunst, Materjal, Metall, Kivi, Objekt, Skulptuur, Monumentaalskulptuur, Monument.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui kunstiküps monumentaalteos Amandus Adamsonilt, ühelt esimestest eesti professionaalseist kujureist; esimene eesti skulptori loodud linnamonument; Tallinna kaunemaid mälestusmärke; Kadrioru pargi mereäärne dominant, pargi 20. sajandi alguse oluline arhitektooniline kujunduselement Mere allee lõpetusena.

Sisestatud: 26.11.2006.

Kirjeldus


Mere poole sirutuva graatsilise ingliga tipnev mälestussammas tugineb laevanina ja tormilaineid sümboliseerivale massiivsele hallist ja roosast graniidist soklile. Roosast graniidist kõrge pjedestaali külgedel laevahukku kujutav reljeef ja kivisse raiutud kuldsed kirjad.

Sisestatud: 26.11.2006.

Ajalugu


Muinuskaitse all alates 1925.(?) aastast. Alates 1964.a vabariikliku tähtsusega kunstimälestus nr. 43, aastast 1973 – vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 58.
Amandus Heinrich Adamson (1855-1929) – Peterburi Kunstiakadeemia haridusega esimesi professionaalseid eesti kujureid. Viljelenud mütoloogilisi ja allegoorilisi kompositsioone, salonglikku skulptuuri, realistlikke randlaste kujutisi, portreid. Pärast „Russalkat“ lõi mitmeid monumente nii Venemaal kui ka Eestis, ka hauamälestusmärke, Tartu Pauluse kiriku altariskulptuuri
M. Eller. Monumente ja dekoratiivskulptuure. Tallinn, 1978, lk. 6-7: 1902. aastal püstitati Kadriorgu A. Adamsoni „Russalka“, monument 1893. aastal hukkunud soomuslaeva ja ta meeskonna mälestuseks. Arvestamata hauasambaid kalmistutel, oli see esimene eesti skulptori monument mitte ainult Tallinnas, vaid üldse Eestis.
...„Russalka“ on aja jooksul muutunud üha kindlamalt üheks osaks Tallinnast, vaatamisväärsuseks, mille puudumist kõik märkaksid. „Russalka“ on A. Adamsoni arvuka monumendiloomingu kordaläinuim teos, milles õnnelikult ühinevad kujurile iseloomulik elav ja dünaamiline käsitluslaad ning mälestussamba kompositsiooniline lahendus suurepäraselt valitud asukohaga mere kaldal. Romantiline üldmeeleolu seostub hästi mere avarusega; ilmastiku, aasta- ja päevaaegade vaheldumine loovad sellele järjest uusi variatsioone. „Russalkal“ on rida igale heale monumendile vajalikke omadusi. Õnnestunult on leitud proportsioonid tahutud graniitplokkidest aluse ja pronksist inglifiguuri vahel, kogu samba siluett on ilmekas ja väljendusrikas. Tänu oskuslikult valitud asukohale pargipuude ja merekalda piiril pääseb ta hästi mõjule maastikus ning liitub samas sellega harmooniliseks tervikuks. Monument on hästi vaadeldav nii kaugelt kui lähedalt. Jutustavad detailid: laevahukku kujutav reljeef, võitlust tormiga markeeriv sokkel jmt. Pakuvad pidepunkte vaatajaile, kes üldmuljele illustratiivset lisa otsivad.
„Russalka“ populaarsuse üheks oluliseks põhjuseks on tema ideestiku üldmõistetavus, kestmine üle aegade, mistõttu ta on saanud lähedaseks paljude põlvkondade inimestele. Tallinn kui mere- ja sadamalinn oli saanud endale kohase monumendi.
K. Müürisepp, G, Vilbaste. Kadriorg. Tallinn, 1966, lk. 62-63: Kadriorgu hakati püstitama mälestusmärke 20. sajandil. Esimeseks mälestussambaks oli „Russalka“, mis püstitati Kadrioru rannale Mere allee lõppu. Eesti skulptori prof. Amandus Adamsoni poolt loodud võimas monument hukkunud meremeeste mälestuseks avati 7. (19.) septembril 1902. aastal. Monumendi hallist graniidist alus kujutab laeva, mis on sattunud veealustele karidele. Laevakere keskelt tõuseb terava kaljuna mälestussamba postament, mille tipul on tumedast pronksist ingel. Paremas käes hoiab ta risti, millega näitab suunas, kus hukkunud meremehed leidsid külma haua. Kaljusamba alusele viib lai graniidist trepp. Viimase trepiastme vastas on monumendi alussambal tumedast pronksist bareljeef, mis kujutab „Russalkat“ hukkumispäeval tormisel merel. Bareljeefi kohal on graniiti raiutud sõnad: „Russalka“ hukkumispäeval 7. septembril 1893. aastal... Bareljeefi all on pronksist loorberipärg sõpradelt ja seltsimeestelt. Sõja päevil hävitasid fašistid bareljeefi, kuid 1945. aastal taastas selle P. Horma. Postamendi läänepoolsel küljel on kirjutatud: „Vene rahvas ei unusta oma sangareid-märtreid“... Mälestusmärgi idapoolsele küljele on raiutud hukkunud ohvitseride (12) nimed ja madruste arv (165). Mälestussammast ümbritsev graniidiga sillutatud ala kujutab kompassi. Ümber selle ala seisvatele madalatele malmpostidele on kirjutatud hukkunud madruste nimed. Hukkunute hulgas oli ka neli eestlast – ohvitser, madrus, puusepp ja kokk. Monumendi üldkõrgus on 16 meetrit.
7. (19.) septembril 1893. aastal sai rannakaitse soomuslaeva „Russalka“ komandör Jenis ootamatult käsu sõita Tallinnast Helsingi kaudu Kroonlinna. Soomuslaeva saatjaks määrati kahuripaat „Tutša“. „Russalka“ oli vana ja madal laev... Päeval tõusis tuul ja muutus 9-palliseks tormiks. „Tutša“ tõttas ees ning kaotas vihmas ja udus silmist „Russalka“. „Tutša“ jõudis õnnelikult Helsingisse, kuid „Russalka“ jäi tulemata.... Kui järgmisel päeval tuli Soome randa esemeid kadunud laevalt ja paat surnud madrusega, siis hakati „Russalkat“ otsima. Laeva ei leitud ega avastatud ka mingeid jälgi hukkumiskohast... Laev ja tema meeskond, 176 inimest jäid jäljetult kadunuks. Ainult madrus, kelle lained ajasid paadiga Soome randa, sängitati maamulda. „Russalka“ vraki leidsid nõukogude tuukrid 1932. aastal Soome lahest Prangli saare ja Helsingi vahelt 80 meetri sügavuselt...
T. Nurk. Amandus Adamson. Tallinn, 1959, lk. 42-44: Kahekümnenda sajandi algusaastaist alates hakkas Adamson tegutsema ka monumendiplastika alal. Esimene Adamsoni poolt loodud monument oli „Russalka“ mälestussammas Tallinnas Kadrioru rannal... Vajalikud summad hangiti ülevenemaalise korjanduse teel, milleks saadi luba 1900.a. jaanuaris. Välja saadeti üle 16000 korjanduslehe, mille alusel tuli kokku 61000 rubla. Mitmesuguste sekelduste järel, nagu maatüki omandamine kaupmees Pfaffilt jm., saadi eeltööd alustada alles 1901.a. juulis. Augustis hakati rajama monumendi alust kohaliku ehitusmeistri N. Tamme juhtimisel. Pjedestaali graniit telliti Soomest, mis saabus kohale paarikuise hilinemisega 1902.a. mais, mistõttu ehitustöödega tuli tublisti kiirustada, et tähtajaks valmis jõuda. Inglikuju, reljeef ja teised pronksdetailid valati Peterburis Morandi tehases, kuna laternad teostati Tallinnas Wiegandi vabrikus. Kuju asetati kohale 20. juulil. Väiksemad viimistlustööd jätkusid sügiseni. Monumendi pidulikust avamisest 7. septembril 1902.a. võttis osa ka autor... Monumendi juures on eriti õnnestunud graatsiline inglifiguur, milles vaatamata suurusele on kergust ja hõljuvust. Skulptor käsitleb suurepäraselt ingli õhukest, pehmetes voltides langevat rüüd, mis tagasihoidlikult toob esile kehavormid. Suure tasakaalutunde ja ilusa siluetiga on antud ingli astuv poos ja graatsiline kätehoiak. „Russalka“ ingli kuju loomisel oli Adamsonile modelliks 17-aastane neiu Juuli Rootsi, kes pärines Paldiskist ja teenis 1901.a. suvel Adamsoni juures koduabilisena. Pika puiklemise peale oli neiu nõus poseerima, aidates ühtlasi skulptoril savi sõtkuda ja sealt kivikesi välja noppida.... „Russalka“ on ilusamaid Adamsoni monumente, mõjudes oma proportsioonide harmoonia ja vormide tasakaaluga. Mälestussammas moodustab ühtse terviku ümbritseva loodusega ning kuulub lahutamatu osana Kadrioru pargi ansamblisse.

Sisestatud: 10.03.2008.

Aruanded


(1949) Pirita tee Kadrioru mereranna ja "Russalka" mälestusmärgi ümbruse haljasala vertikaalplaneerimine. töö nr.2382a. Eesti Riigiarhiiv, ERA.T-14.4-3.54.
(1965) Russalka. Aruanne mälestusmärgi korrastustööde kohta. P-785. Eesti Riigiarhiiv, RAS Eesti Ehitusmälestised, Ajaloolised õiendid, uuringud, eritingimused (ERA.T-76.1.706).
(1965) Kadriorg. Eelarve Tallinnas Kadrioru pargis asuva "Russalka" monumendi korrastamis-taastamistööde kohta. E-857. Eesti Riigiarhiiv, RAS Eesti Ehitusmälestised, Eelarved (ERA.T-76.1.18600).
(1979) Mälestussammas "Russalka". Piksekaitse projekt. III köide. O. Burov. P-4555. Eesti Riigiarhiiv, RAS Eesti Ehitusmälestised, Projektid. (ERA.T-76.1.4520)
(1979) Mälestussammas Russalka. Ülevaatusest ja korrastusettepanek. S. Mäeväli. A-246. Eesti Riigiarhiiv, RAS Eesti Ehitusmälestised, Ajaloolised õiendid, uuringud, eritingimused (ERA.T-76.1.10450)
(1979) A. Adamsoni mälestussammas "Russalka". Kiviparketi ja kompassi plaadistiku ülesmõõtmisjoonised. II köide. T. Jõever. Ü-453. Eesti Riigiarhiiv, RAS Eesti Ehitusmälestised. Ülesmõõtmisjoonised (ERA.T-76.1.13819).
(2002) P. Uibopuu. "Russalka" mälestusmärgi remont-restaureerimistööde vahearuanne. (Muinsuskaitse osakonna arhiiv).
(2003) P. Uibopuu. "Russalka" mälestusmärgi metallpiirde ja dekoratiivelementide viimistluse restaureerimine. Graniitkivisillutisega ilmakaarte nooli tähistava platsi ülestõstmine. Samba kuldkirjade taastamine. Remont-restaureerimistööde vahearuanne (II etapp). (MKA arhiiv, Muinsuskaitse osakonna arhiiv)
(2005) A. Sildre. Amandus Heinrich Adamsoni loodud mälestussamba Russalka juures olnud laternapostide rekonstrueerimine. (Muinsuskaitse osakonna arhiiv).

Sisestatud: 06.08.2014.

Allikad


Arhiiviallikad:
(1931-1932.a) Kirjavahetus Tallinna Linnavalitsuse osakondadega, seltside jt-ga Russalka mälestussamba korrashoiust, Gonsiori asutuste, seltside ja organisatsioonide tegevusest, korterite hindadest, korjandustest, kohtuasjadest jne. (periood 04.01.1932-31.12.1932). Tallinna Linnavalitsus. Tallinna Linnaarhiiv, TLA.82.1.1281.
(1937.a) Kava "Russalka" mälestussamba laternapostide ümberehitamiseks. Tallinna Linna Ehitusosakond. (Tallinna Linnaarhiiv f. 149, n.6, s.732)
(1949.a) Pirita tee Kadrioru mereranna ja "Russalka" mälestusmärgi ümbruse haljasala vertikaalplaneerimine. töö nr.2382a. Eesti Riigiarhiiv, ERA.T-14.4-3.54.
(1949) Kadrioru mereranna ja Russalka ümbruse haljasala planeerimisprojekt. Autor Harald Heinsaar, Eesti Arhitektuurimuuseumi arhiiv, EAM.3.13.21.
(1991) Tallinna mereäärse Kopli poolsaarest Russalkani piirkonna planeerimiseks laiendatud arhitektuuri-ajaloolised eritingimused. Töö nr.II-90204.
1) Lühiülevaade põhilistest linnaehitusajaloolistest nähtustest ERA.T-14.4-6.34105
2) Arhitektuuriajalooliselt väärtuslik hoonete inventariseerimine. Fotod ERA.T-14.4-6.34106
3) Arhitektuuriajaloolised eritingimused ERA.T-14.4-6.34107
(1991) Mereäärne piirkond. Tallinna mereäärse Kopli poolsaarest "Russalkani" piirkonna planeerimiseks laiendatud arhitektuuriajaloolised eritingimused. Kd I. Lühiülevaade põhilistest linnaehitusajaloolistest nähtustest. R. Zobel. A-2774. RAS Eesti Ehitusmälestised, Ajaloolised õiendid, uuringud, eritingimused. Eesti Riigiarhiiv, ERA.T-76.1.13036
(1991) Mereäärne piirkond. Tallinna mereäärse Kopli poolsaarest "Russalkani" Kadriorus. Kd II. H. Gustavson,S. Lindmaa. A-2825. RAS Eesti Ehitusmälestised, Ajaloolised õiendid, uuringud, eritingimused. Eesti Riigiarhiiv, ERA.T-76.1.13092.

Fotod ja videod:
Russalka, Tallinn. 20. sajandi algus. Eesti Ajalooarhiiv. Perekond zur Mühleni erafotode album II. http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=9505
Tallinn."Russalka" mälestussammas Kadriorus Skulptor A. Adamson Foto K.Oras. Eesti Ajalooarhiiv. Arhiiv Hans Selmet, kooliõpetaja. http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=379094
Russalka mälestussammas (1902, skulpt. A. Adamson). 1920 - 1940.a. Eesti Filmiarhiiv. Karl Akeli fond. http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=274188
Russalka mälestussammas Kadriorus. Saar, E. 1959.a. Eesti Filmiarhiiv. Eesti Teadeteagentuuri fond. http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=105051
Russalka mälestussammas. Hans Võrk, 1965.a. Eesti Filmiarhiiv. Hans Võrgu fond. http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=751383
Monumentaalskulptuur "Russalka" Kadriorus Tallinnas. 20. sajandi I pool. Eesti Riigiarhiiv, Eesti Sõjaveteranide Sõprusühing, http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=386281
"Russalka" mälestussammas. 20. sajandi algus. Tallinna Linnaarhiivi fotokogu. Das alte Reval in Bildern Zusammengestellt im 1936, mitgearbeitet hat Carl Emil Behrens. III. http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=55292
Harjumaa koolinoorte päev Tallinnas (1938). Eesti Kultuurfilmi kroonika "Noorus filmis", 3. osa, 1/6 (1938). Eesti Filmiarhiiv. F. 4. Filmistuudio Eesti Kultuurfilm. Arhivaal nr 251
[Eesti Kultuurfilmi noorsoopalade montaaž] Noorus filmis. Vaata: Eesti Filmi Andmebaas. http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/1230/

Sisestatud: 21.01.2016.

Meedia


(1901) Teadus. Kunst. Seltsielu. Eesti Postimees, nr 25, 21.06. ""Russalkaga" üheskoos hukka saanud meremeeste mälestusekuju mudeli kohta, mille kujunikerduse-kunstnik Adamson walmistanud..."
(1902) Sõnumid Tallinnast. Postimees, nr 131, 18.06. "Ehitusel olewa "Russalka" mälestusesamba tööd Katarina orus edeneda..."
(1902) "Russalka" mälestussammas. Eesti Postimees, nr 37, 12.09.
(1932) "Russalka" ümbrus saab valgustuse. Sõnumed, nr. 209, 13.09.
(1939) "Russalka" ümber laternate asemele vaasid. Uus Eesti, nr. 67, 9.03.
(1945) "Russalka" mälestusmärgi reljeef restaureeriti. Õhtuleht, nr 208. 6.09.
(1946) "Russalkale" uus reljeef. Õhtuleht, nr 173, 26.07.
(2005) “Russalka” monumendi valgustuse taastamiseks kulub 3,4 miljonit. Postimees, 20.07. http://www.postimees.ee/220705/esileht/siseuudised/tallinn/171821.php
(2005) Askur Alas. Russalka monument saab sügiseks uued laternad ja graniitplaadid. Eesti Päevaleht,10.08. http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=298115
(2005) Askur Alas. Russalka sai uued vägevad laternad. Eesti Päevaleht 6.10. http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=302263
(2005) Askur Alas Russalka taaastamise kirju ajalugu. Eesti Päevaleht 11.10. http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=302612
(2006) Ardo Kaljuvee. Russalka –Tallinna sümbol võimust hoolimata. Eesti Päevaleht, 14.10. http://www.epl.ee/artikkel/358689
(2016) Helen Mihelson. «Russalka» sisemust hakatakse uurima röntgeniaparaadiga. Postimees, 18.02. http://tallinncity.postimees.ee/3586711/russalka-sisemust-hakatakse-uurima-rontgeniaparaadiga
(2017) Eero Kangor. Russalka monumendi ehitusloo taasavastamine. Kesklinna sõnumid. 27.01.

Sisestatud: 05.08.2005.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: graniit, messing, malm.
Tehnika: raidtehnika, valatud.
Autor, valmistamise koht: Skulptuur ja bareljeefid Amandus Heinrich Adamson, Paldiski-Tallinn, 1900-1902, arhitektuurne kavand Nikolai Thamm noorem; inglikuju, reljeef jt. messingosad valati Peterburis Adolphe Morand'i tehases; graniitosad Soome "Graniti"; laternapostid jt. malmosad valati Tallinnas Wiegandi tehases
Dateering: 1901-1902; monumendi avamine 07.09.1902
Mõõtmed: üldkõrgus ca 16 m, aluse läbimõõt 32 m, sokli kõrgus ca 4 m, postamendi kõrgus ca 8 m, inglikuju kõrgus ca 4 m; pronkspärja kõrgus ca 70 cm, laius ca 6 cm; lindi pikkus ca 76 cm. Monumendialune pind 175,7 m2..
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): soklil, graniitrahnul trepist paremal raidtekst: Проектъ памятника oдобренъ Государемъ Импeраторомъ 11. Июня 1901 г. Закладка произведена 7 Ceнтября 1901 г. Памятникъ ocвященъ 7 Ceнтября 1902 г.
Pjedestaali lõunaküljel, laevahukku kujutava reljeefi kohal kullatud raidtekst: Русалка въ денъ гибели 7 ceнтября 1893 годa
Pjedestaali idaküljel kullatud raidtekst: Coopуженъ в благополучное царствование Государя Императора Hиколая II въ 1902 году на cpeдства coбранныя cъ Высочайшaго coизво-ленiя повсемъстной Въ Имперiй подпиской
Pjedestaali lääneküljel kullatud raidtekst: Pocciяне не забываютъ cвоихъ героевъ мучениковъ
Pjedestaali põhjaküljel, ristinišist allpool kullatud raidtekst: 7 Ceнтября 1893 года на броненосцъ „Pусалка“ находились Koмандиръ K 2 p. Bиктор Иенишъ Cтарший oфицер K 2 p. Hиколай Протопоповъ Лейтенанты Baлерианъ Cтравинский Порфирий Epшовъ и Григорий Бурхановский Mичмана: Герхардъ Майеръ и Владимиръ Долговъ K. M. A. Шт. Kaп. Владиславъ Aлъкимовичъ и Пор: Mихаилъ Буровъ K. Ф. Ш. Шт. Kaп. Петръ Kириловъ. Пом. Cт. Инж. Meх Левъ Янъ Mладш. Врачъ Koл. Acc. Bикторъ Cверчковъ Hижних Чиновъ: Боцм. I Боцман мт. I. kвар. II. Подшх. I. Батлр. I. Maтросовъ и Maшинной koманды 146 Bceго Oфицеровъ 12 Hижних чиновъ 165 человекъ.
Laevahukureljeefi paremal allnurgas süvistatud tekst: П. Н. Вульфъ A. A∂aмсонъ 1901 г.
Reljeefi vasakul allnurgas, samuti süvistatult: Restaureering – koopia P. Horma 1945 Valatud E.T.K.V.L. Kopli Masinatehases 1946
Loorberipärja lintidel süvistatud tekst: vasakul lindil: PЕВЕЛЬ 1899-1902; paremal lindil: Oтъ Друзей и Toвaрищей
Sammast ümbritsevatele malmpostidele on kinnitatud malmplaadid hukkunud meremeeste nimedega – kokku 165 nime (vt mälestise pass, koostatud H. Paasi poolt, 1975), samuti algselt kullatud. Laternapostide küljel valutehase märgistus: Ф. BИГАНДЪ PEBEЛЬ 1903.
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): laevahukku kujutav bareljeef sai II maailmasõja ajal mürsukildudest kannatada; säilinud osa ja fotode järgi modelleeris skulptor Paul Horma 1945 uue reljeefi (pronksivalu Kopli Masinatehases, 1946); reljeefi lähikonnas pjedestaalikividel mürsukildude jälg
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): „Russalka“ monument püstitati 7. septembril 1893.a hukkunud Vene rannakaitse soomuslaeva „Russalka“ meeskonna mälestuseks. Laevahuku aastapäeval 1899.a peetud mälestusteenistusel Püha Siimeoni ja Hanna kirikus algatati mälestussamba loomise ja selleks korjanduse korraldamise idee. Algatuse eestvedajaks sai Tallinna sadama komandör, kontradmiral P. N. Wulff. 1900.a algas ülemaaline korjandus, millega koguti 61 000 rubla (monument läks maksma 67 159 rubla). 1901.a valmis A. Adamsoni monumendi kavand, mille Vene keiser kinnitas 11.07.1901. Samba kujundust demonstreeriti linlastele Kaspersoni kaupluses. Mälestussamba projekteeris arhiekt N. Thamm noorem. Maatükk omandati kaupmees Pfaffilt. Samba vundamenti hakati ehitama 1901.a juulis (seda toetas kaupmees Chr. Rotermann) ning nurgakivi pandi 7.09.1901. Pronksosad valmistati Peterburi "Morani" vabrikus, graniit toodi Soomest. 23.07.1902.a käis monumendiga tutvumas Vene keiser. Monumendi avamine toimus 7. septembril (vkj.) 1902.a kõrgete aukandjate kohalviibimisel (Eesti maa kuberner Bellegarde, Rüttelkonna peamees Dellingshausen, mereminister P.P. Tõrtov jt) ning tipnes sõjaväe paraadiga. "Russalka" vrakki otsiti aastakümneid tulutult, kuni allveearheoloogid Eesti Meremuuseumi teaduri Vello Mässi juhtimisel selle leidsid 2003.a Soome lahes Helsingist lõunas.
Samba tipus oleva graatsilise inglifiguuri käes merele suunatud õigeusurist; teine rist monumendi esiküljel figuurist allpool aset-sevas, ikooni kappraamistusena (kiot) kujundatud nišis. Inglikuju modelliks oli 1901 Adamsoni juures koduabilisena teeninud 17-aastane Paldiski neiu Juuli Roots. Pjedestaali lõunakülje allosas tormilainetes laeva kujutav pronksbareljeef; reljeefi allserva ees kahe lindiga loorberipärg. Reljeefi juurde, pjedestaali jalamit ümbritsevale vaateplatvormile viib lõunaküljelt lai trepp. Platvormi ääristab sokli rahnudele kinnituv malmivalu kett; samas toetuvad neile rahnudele ka 10 kahuritoru; „laevaninale“ on kinnitatud kaks ankrut. Monumenti ümbritseb graniitsillutis, millel märgistatud (algselt terrazzo marmorkillustikust mosaiigina, nüüd helehallide graniitplaatidega) kompassilaud – „Russalka“ on orienteeritud NO suunast veidi põhja poole. Kompassilaua välisäär piirneb nelja kõrgel soklil (sokli külgedel kõrgreljeefsed lõvipead ketihoidjatena; sise- ja välisküljel reljeefne tsaarikotkas, algselt osaliselt kullatud) laternapostiga ja madalate püramiidjate sammastega (kokku 16), mille sise- ja väliskülgedel (osal postidest tekstid kolmel küljel) 165 hukkunud madruse nimed (kokku 36 plaadil), malmivalu ketiga seotud küljepooltel väike ankrureljeef.
Malmpostamentidel paiknenud algsed gaasilaternad lõhuti 1920. aastatel ning asendati malmist lillevaasidega 1939.a. Malmist laternapostid koos laternatega rekonstrueeriti fotode järgi A. Sildre jooniste alusel ja teostati Peterburis 2005. Samal aastal asendati ilmakaari tähistavad terrazzo marmorkillustikust mosaiikplaadid vastupidavate graniitplaatidega, kuna 1902 valmistatud originaalplaadid olid väga lagunenud. Ühe merepoolse malmpostamendi nimetahvli, kotka ja kotka tiiva koopia modelleeris Cornelius Tamm 1993 (valmistati Dvigateli tehases); pronkspärja 1995 varastatud ülaosa koopia modelleeris Cornelius Tamm, valmistajaks 1996 ARS-Monumentaal.
Monumendi, metallpiirdete ja sillutise restaureerimistöö tegi OÜ Raidkivi Ateljee aastail 2002-2004 (survepesupuhastus; algse värvilahenduse taastamine sondaažide ja ajalooliste värvifotode alusel; kirjade kuldamine kullavärviga; sillutise uuendamine, vt. tööaruanne Tallinna Kultuuriväärtuste Ametis). Ingli risti kuldas viimati AS KAR-Grupp, 2005. Peterburis valatud uued malmist valgustipostid koos laternatega paigaldas 2005 NCC Ehitus OÜ.
Kadrioru pargi ajaloolise haljastuse taastamisprojekti raames istutati 2006 kevadel mälestusmärgi ümber enelasehekk (algselt oli plaanis pukspuuhekk).

Sisestatud: 26.11.2006.