Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi |
Ohvrikoht Lindsi saarik |
Mälestise registri number |
13082 |
Mälestise tüüp |
Kinnismälestis |
Mälestise liik |
arheoloogiamälestis, ajalooline looduslik pühapaik |
Arvel |
09.01.1998 |
Registreeritud |
09.01.1998 |
X-koordinaat |
610340.87 |
Y-koordinaat |
6420444.80 |
Mälestise vana number |
1730 |
Ava kaardil |
Paikvaatluse kuupäev: 07.11.23
Menetleja: Looduslike pühapaikade nõunik, Pikne Kama
|
Arheoloogia, Kultuspaigad, Ohvrihiis.
|
Mälestise tunnus
Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. Kirjalikult fikseeritud pärimus.
Sisestatud: 25.02.2011.
|
Ajalugu
J. Jung „Muinasaja teadus II“ 1898, lk 148.
Hiie või ohvri lohk Koorkülas Lindsi talu piiri sees, kus suured saared, vanad põlised jalakad ja künnappuud kaskedega segamini kasvavad. Alale on see salu vist sellepärast jäänud, et sealt keegi midagi ei ole raiuda julgenud, sest raiujal olla alati mingi õnnetus sündinud. Sinna olla kõiksugu ohvriandisid viidud, kus ka kõiksugu tontisid ja viirastusi olla nähtud. Niisuguseid ohvrikohtasid olla seal palju, mis aga enamaste ära olla hävitatud. Ohvri andisid viidi ka enamiste iga kalme peale.
Leitud - kaks raud kirvest Koorkülas Lindsi talu ohvri lohu juurest leitud. Viljandi muuseumis.
Kihelkonnakirjeldus A. Suik 1923-1924 „Hiis ja kalm“.
Asukoht - Koorküla vallas, Lindsi talu maal, Raudsepa talu piiril, talude vahel.
Kirjeldus - lohk kus kasvavad kaks suurt künnappuud ja saared, kutsutakse „Lindsi saarikuks“. Ennem olnud seal kive, mis nüüd osalt ära veetud on. Koorküla õpetaja hr Ruuti soovitusel on koht kui muistne mälestusmärk kuni viimase ajani alles hoitud. Rahva keskel on jutt, et hiie hävitajat ähvardab kättemaks. Leitud süsa, tuhka ja põletatud konte. Teated saadud hr Ruutilt.
Kihelkonnakirjeldus 1927 Vilmre.
Koorküla vallas teab rahvas kolme ohvrihiit nimetada. Üks asunud Lintsi külas nn „Lintsisaarik“. Teine olnud Keisri külas nn „Laksi ohvrihiis“. Kolmas ohvripaik asunud Vikre külas (Kaarle Ruut). Kahest viimasest ei ole midagi säilinud, kuna „Lintsisaarikus“ leidub väike lohuke ja paar suurt kivi.
Sisestatud: 20.03.2013.
|
Üldinfo
Hiied paiknevad maastikul väga erinevalt: silmapaistvatel looduslikel kohtadel, muinasaja lõpu asustusele lähedastes, kuid maastikuliselt tagasihoidlikes paikades või siis päris asustusest eemal üksildastes kohtades (nt soosaartel).
Hiiepuudeks olid tavaliselt tammed, pärnad, pihlakad, jalakad ja teised lehtpuud, okaspuudest sagedamini kadakad. Hiite vastu hakkas kirik tõsiselt võitlema 17. sajandil, mil paljud pühaks peetavad puudesalud maha raiuti. Seetõttu on tänaseni väga harva säilinud hiiesalusid, enamasti on alles üksikud pühad puud.
Hiite täpsem ajaline määratlemine on keeruline, sest enamasti puudub neis paigus tänapäevaste arheoloogiliste meetoditega uuritav kultuurkiht. Nende erilisus kultuuripärandis seisneb rikkalikus rahvapärimuses.
Sisestatud: 12.03.2015.
|