Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 13123
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 09.01.1998
Registreeritud 09.01.1998
Mälestise vana number 1721
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(5)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 28.08.14

Inspektor: Muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor, Ingmar Noorlaid

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 22.02.2011.

Mälestise kirjeldus


Kivikalme on kirde-edela suunas piklik, kivine, murukamaraga ketud ala. Kalme pikkus kirde-edela suunas on ligikaudu 50 m, laius 25 m. Kivikalme kõrgus ümbritsevast maastikust on keskmiselt 0,3 m. Kalme pinnal on mitmeid suuremaid ja väiksemaid lohke, mis kõik on kaetud murukamaraga. Kalmel kasvavad puud (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 28.11.2011.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme asub endise jaotuse järgi Rõngu kihelkonnas. Kalme paikneb Ametmäe-Rebaste maanteest ligikaudu 135 m kagu pool. Kalmest lõuna pool paikneb mälestis reg nr 13124 linnus „ Aakre Kivivare linnamägi“.

Sisestatud: 28.11.2011.

Mälestise ajalugu


Leidude põhjal kuulub kivikalme I at I poolde. 1895. a kaevas kivikalmet J. Sitzka. Leiud säilivad Ajaloo Instituudis. Kaevamiste tulemused on avaldatud Õpetatud Eesti Seltsi väljaandes. Lähemalt on kalmet kirjeldanud Noppel, Rõngu kihelkonna kirjelduses 1926. a, lk 10 (käsikiri Ajaloo Instituudis), kus ta märgib, et kalme pikkus kirde-edela suunas on 52 m, laius 28 m ja kõrgus ümbritsevast põllust umbes 0,75 m.

Sisestatud: 28.11.2011.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 12.03.2015.