Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 13694
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 12.01.1998
Registreeritud 12.01.1998
Mälestise vana number 2791
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 31.10.14

Inspektor: Muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor, Ingmar Noorlaid

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 30.12.2010.

Mälestise kirjeldus


Kalme pikkus on 63,5 m ja laius 20-30 m ning ta koosneb 14 tarindist. Pärast teaduslikke arheoloogilisi kaevamisi on kalmel taastatud tarindite müürid. Kalme läänepoolses osas on tarinditest I-V säilinud ainult nende põhjapoolsed osad, lõunapoolsetele otsamüüridele kuuluvad ainult kolm kivi II tarindi kohal. Tarindite VI-XII müürid on säilinud tervikuna, kusjuures nad on lõuna poolt piiratud veel teistkordse kivireaga. Ka XIII-XIV tarindi müürid on alles, ainult XIV tarindi kirdenurgast puudub paar kivi (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 10.12.2010.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme asub endise jaotuse järgi Rõuge kihelkonnas, Viru külas. Kalme jääb Mustjõest umbes 1 km ida poole Antsla-Sänna maantee lõunapoolsele küljele. Kivikalme reg nr 13694 jääb kivikalmest reg nr 13691 ja reg nr 13692 kirde poole. Kalme kuulub Virunuka tarandkalmete gruppi (reg nr 13691-13694).

Sisestatud: 10.12.2010.

Mälestise ajalugu


Kalme võib ehituse ja leiumaterjali alusel dateerida 2.-6. sajandisse. Virunuka kalmed (reg nr 13691-13694) on märgitud 1922. a A. Suiki Rõuge kihelkonna kirjelduses, lk 5-7 (käsikiri Ajaloo Instituudis). Kalmetel tegi proovikaevamised 1952. a H. Moora. 1957.-1964. a kaevati kalmed täielikult läbi arheoloog S. Laulu juhatusel. Kalmetest saadi hulgaliselt põletatud luid ja leide, mida säilitatakse Ajaloo Instituudis. Kalmete ehituse ja leiumaterjali üksikasjalik analüüs on avaldatud: S. Laul Virunuka tarandkalmed Võru rajoonis, Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised, Ühiskonnateaduste seeria 1965, nr 3, lk 317-360. Kalmed on esitatud riikliku kaitse alla võtmiseks 1971. a.

Sisestatud: 10.12.2010.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 22.03.2015.