Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kukruse mõisa peahoone, 18.-19.saj.
Mälestise registri number 13892
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 14.01.1998
Registreeritud 14.01.1998
Mälestise vana number k
Liigitus ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis Kukruse mõisa kompleksi peahoone (120248055)

Inspekteerimised(9)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 31.01.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti Hiiu maakonna vaneminspektor, Dan Lukas

Märksõna(12)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Peahoone, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Piirkonna mõisaansambli näide

Sisestatud: 31.03.2003.

Mälestise kirjeldus


Klassitsistlik ühe-, osaliselt kahekordne kiviehitis. Kõrge kelpkatusega keskkorpusele liituvad külgedelt tugevalt eenduvad tiibehitised. Hoone esifassaadi keskel suure segmentaknaga kolmnurkviil.
(arh. mälestise pass, 1983)

Sisestatud: 31.03.2003.

Mälestise ajalugu


Ehit. 1840.s. paiku. 19.s. lõpul on vasakule tiivale rajatud historitsistlikus stiilis juurdeehitis. Restaureeritud 1980-ndatel Restaureerimisvalitsuse Jõhvi osakonna kontoriks.

Sisestatud: 31.03.2003.

Meedia


Kukruse mõisa uus võimalus, artikkel `Põhjarannikus`
Poolteist kuud tagasi Kukruse mõisa omanikuks saanud Kohtla vallavalitsus kavatseb peahoonesse rajada baltisaksa mõisnike muuseumi ja näitusesaali, kolida sinna üle vallavalitsuse ning anda ühe tiiva külaelanike käsutusse.
"Minu jaoks on see koht kõige huvitavam," ütleb Kohtla vallavanem Etti Kagarov peahoone katusealuses turnides ja kiindunud pilguga kahte mantelkorstnat silmitsedes. "Siin võiks tulevikus olla mingi avatud ruum, kus saaks näitusi korraldada."
Ruumist endast võib küll tulevikus rääkida, aga katusest ruumi – ja kogu hoone – kohal tuleb üsna olevikus rääkida.
Katus kohati on ja kohati ei ole ka.
"Sellega on kiire," tunnistab Kagarov.
Sestap on kiire ka raha taotlemisega. Piirkondade konkurentsivõime programmist, kust võib saada kolme aasta peale kuni viisteist miljonit krooni.
Maksimumi peale Kohtla vallavalitsus välja lähebki.
Sest projekteerimine on kallis. Kütte, vee ja kanalisatsiooni sisseseadmine samuti. Ja kui ehitusega kah alustada tahta...
Muuseumiga võib algust teha
Peahoone üks tiib on sellises seisus, et seal võiks muuseumi jaoks tarvilike materjalide kogumisega peaaegu et kohe algust teha. Kui ainult sooja sisse saaks.
"Siin oli ASi Jõhvi Restauraator kontor," ütleb Kagarov.
Lühtrid laes, tüüpiline kontorimööbel ja ports dokumendikaustugi on nende pärandus.
Radiaatorid akende all on lõhki.
Ja vett pole enam majas sees.
Aga aknad on ees, ruumid korras, uksed käivad lukku ja alustada saaks seal küll.
Ühe kontoriruumi seina vastu toetub mõisa kaart. Õigemini 1989. aastal valminud projekt, kus näha, mis olnud, mis kavas.
Tõllakuuri pole enam olemaski. Mõisatööliste elamud on osalt lammutatud, osalt eraomanike käes. Jõhvi Restauraatori tootmisbaasiks olnud kunagine laudahoone on nüüd ehitusega tegelevale osaühingule rendile antud. Nemad valvavad praegu kokkuleppel vallavalitsusega ka kogu kompleksi.
Esiotsa üksnes peahoone
Vallavalitsuse mõisaplaanidest rääkides tuleb keskenduda kolmele hoonele: peahoone, ait ja katlamaja.
Tegelikult jäävad ka ait ja katlamaja kaugemasse tulevikku ning esialgu on mõtet rääkida ainult peahoonest.
Kõige enne tahetakse korda teha saaliosa, kuhu kavandatakse muuseumi näitusesaali. Ja muuseumiga seotud kontoriruumid – et miski juba toimima hakkaks.
Baltisaksa muuseum sellepärast, et selle aegkonna kultuuripärand on korralikult kajastamata. Natuke materjale võib ühest ja natuke teisest kohast leida, aga ülevaatlikku kogu ei ole.
"Kõigepealt tuleb küttelahendus leida," ütleb Etti Kagarov.
Maakütet on kaalutud – ja selle rakendamist mõnel pool vaatamaski käidud. Selle esmane investeering on aga liiga suureks hinnatud.
"Projekteerimised on juba väga kallid. Pluss katus, keskküte, kanalisatsioon, vesi..." loetleb Kagarov esmavajalikku.
Pluss tõsiasi, et muinsuskaitse seatavad tingimused muudavad mõnegi tegemise veelgi kallimaks.
Nii et tõenäolisem on mingi muu küte. Mis tähendab, et sellega leiab rakendust ka katlamaja.
Peahoone ühe tiiva kahele korrusele võiks tulevikus kolida vallavalitsus. Kunagi niikuinii ees seisvat haldusreformi arvestades oleks asukoht igati soodne.
Külainimestele kuluks üks kooskäimise koht ära; mida neisse ruumidesse teha ja kust selleks raha saada, jäägu nende arutada. Kindlasti võiksid selles osas aga asuda ka mõned külalistetoad.
Peahoone alla tuleb toitlustuskoht – võlvlagedega suured ruumid on restorani jaoks otsekui loodud.
Ajurünnak tõi hulga ideid
Veel pole teada, kas ja millise otstarbe saab aidahoone või pooleldi varemeis jääkelder.
Veel pole teada, millal jõutakse tiigi taastamiseni.
"Härrastemaja taga oli kolm tiiki," teab Kagarov kaardile vaatamatagi. "Ühe neist tahame kindlasti taastada – see annaks nii pargile kui kogu kompleksile palju juurde."
Ühe tiigi ennistamise võimalusena kaaluti Pühajõest kanali kaevamist, aga see põlati lõpuks kalliks. Odavam tuleks tehistiik rajada. Mis on keeruline juba seepärast, et maa-alune on selle koha peal tühi.
Kukruse mõisa arengusuundade väljamõtlemiseks on vallavalitsuse eestvõttel toimunud kaks ajurünnakut. Ajusid ründama kutsuti kõikvõimalike valdkondade esindajad. Et Kukruse mõisast saaks mitte konkurent, vaid koostööpartner.
Paberile said baltisaksa mõisnike teemaline keskus, Tollide keskus, sepikoda, käsitöö tegemise võimalus, looduserajad (sh maa-aluse käigu külastatavaks muutmine).
Võimalike ettevõtmiste nimekiri on pikk ja eriilmeline – alates abielude registreerimisest ja kammerkontsertidest ning lõpetades leivategemisega veskis.
Muidugi ei jää tähelepanu alt kõrvale mõisa park. Selle härrastemaja ja maantee vahele jääv osa on vallavalitsusel kavas juba esimeses etapis korrastada.
KÜLLI KRIIS
Laupäev, 23.10.2004


Sisestatud: 17.11.2004.