Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Rõuge kirik, 1730
Mälestise registri number 14084
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 14.01.1998
Registreeritud 14.01.1998
Mälestise vana number -
Liigitus ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis Kirikuhoone (113028994)

Inspekteerimised(7)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 16.06.15

Inspektor: Muinsuskaitseameti Võrumaa vaneminspektor, Kersti Siim

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Sakraalkompleks, Kirik, Ehitiste liigid, Sakraalhoone, Kirik, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Eesti vanema kirikuarhitektuuri traditsioone järgiv sakraalhoone.

Sisestatud: 15.03.2004.

Mälestise kirjeldus


Maakiviseintega krohvitud saalruum, millele liitub massivne torn (kiiver taastatud pärast põlemist 1915), käärkamber S-küljel on hilisem lisand. Seest lihtne segmentakendega saalruum, millel puudub iseseisev kooriruum. Ulatuslikud ümberehitused toimusid 1860, mil kirik sai senisest 1m kõrgemad seinad ja peegellae (uuendatud 1913).

Sisestatud: 15.03.2004.

Mälestise ajalugu


Rõuge kirikukihelkond oli üks Eesti suuremaid. Praegusele kohale olevat ehitatud kihelkonna kivist peakirik 1550.a. Ehitust teostati Rõuge mõisniku Kurseli kulul, kes varustanud kiriku ka maaga. Enne seda olnud leerimaja kõrval väike puukirik.
Esimene õpetaja oli Cristiern Henrici (1626-1627), teine Kaspar Lessias (1633-1657).
Põhjasõja ajal kannatas kirik tugevasti. 1729. a. hakati õpetaja Laudiese algatusel ehitama uut, mis oli praegusest madalam võlvideta hoone, ilma koori ja käärkambrita, kuid võimsa neljakandilise torniga. 15. augustil 1730.a pühitseti kirik Neitsi Maarjale.
Kirik sai 1854. a. oma oreli (eelmine oli 1836.a. renditud) ja R.v. Mühleni altaripildi "Kristus ristil".
1860. a. tehti kirikuhoonele põhjalik remont. Kõrgendati seinu ja kirik kaeti peegelvõlviga.
Remonte on tehtud hiljemgi, olulisim ja põhjalikem 1924.a.
1930.a sai kirik ka vendade Kriisade poolt ehitatud uue, 31-registrilise oreli.

Sisestatud: 15.01.2009.

Meedia


- artukkel "Rõuge kirik sai 275 aastat vanaks ", 16. august 2005
http://vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=3253

Elina Kononenko
JUUBEL • Nädalavahetusel tähistas Rõuge kogudus kiriku 275. aastapäeva. Sünnipäevaks sai kirik uue aia, renoveeritud lühtrid ja CD-plaadi.
Pühapäeval kell 14 aset leidnud pidulikul aastapäeva jumalateenistusel teenisid EELK peapiiskop Andres Põder, Rõuge koguduse diakon Kätlin Liimets, Võru praost Andres Mäevere, Põlva koguduse õpetaja Üllar Kask, Pindi koguduse diakon Mait Mölder, Jõgeva koguduse õpetaja Valdo Reimann (eile möödus kaks aastat päevast, kui Reimann Liimetsale Rõuges ohjad üle andis) ja Tartu Jaani koguduse praktikant Anna-Liisa Vaher. Protsessioonis osales ka sõpruskoguduse Bornhövedi endine õpetaja Uwe Haberland. Jumalateenistusel osales üle 350 inimese.

Lühtrid restaureeriti

Sära lisasid jumalateenistusele kaks äsja restaureeritud lühtrit. Üks hõbetatud ja teine kullatud lühter puhastati, juurde valati puuduvad detailid. Lühtrite restaureerimise kinkisid Rõuge kogudusele sõpruskoguduse Bornhövedi abiorganisatsioon Gustav Adolf Werk ja Põhja-Elbe kirikuvalitsus, Tallinnas tehtud töö läks maksma 2118 eurot.

Peale Põhja-Saksamaal asuva Bornhövedi koguduse esindajate olid Rõuge kogudusele külla tulnud Soome Honkajoe sõpruskoguduse diakon, liikmed ja sõpruskoguduse töörühma juht. Nemad kinkisid 2000 eurot koguduse sisulise töö jaoks.

Laupäeval esitleti kirikus Rõuge koguduse oreli CD-plaati, mille väljaandmiseks annetasid koguduse liikmed, mõned Eesti inimesed ja kultuurkapital. Plaadil musitseerib organist Jaanus Torrim. Peale laupäevase Torrimi kontserdi andis pühapäeval kontserdi ka vaimulikke rahvalaule esitav ansambel Triskele.

Sünnipäeva eel ehitasid koguduse liikmed kirikule aia. Talgutest võttis osa üle 30 koguduseliikme. Rahalises mõttes on uus aed kingitus Rõuge vallalt.

„Tänan kõiki koguduse liikmeid,” sõnas diakon Kätlin Liimets. „Olen hästi üllatunud, et nii paljud inimesed appi tulid. See oli hästi tore kogemus.”

Suur kogudus

Möödunud aasta seisuga on Rõuge koguduses ligi 600 liiget. Uue kirikuseadusega on aga kirikuliikmed kõik kirikus ristitud inimesed. Seega on kogudusel üle 2000 liikme. Suuruse poolest on Rõuge kogudus Eestis maakirikutest kolmandal kohal.

„Me oleme jõudnud oma teel täpselt sellesse kohta, kus me 275 aasta möödudes olema peame,” sõnas koguduse juhatuse esimees Aigar Pindmaa. Tema sõnul tuleb kirik praegu majanduslikult toime. Suurimad mureallikad on kehvas seisus vana pastoraadihoone ja leerimaja.

Rõuge vallavanema ja koguduse liikme Kalvi Kõva sõnul on vallal ja kogudusel head suhted. „Kirik toimetab ja läheb oma tegemistes edasi,” lausus Kõva. „Valla osalus on ka tuntav. Nii rahaline kui ka moraalne. Eks me oleme püüdnud nõu ja jõuga abiks olla. Valla eelarvest on eraldatud kogudusele 50 000 krooni.”

Äsja 275aastaseks saanud Rõuge kiriku hoone ehitati pärast Põhjasõda, kui vana 16. sajandil rajatud kirik oli täiesti purustatud. 1730. aastal Neitsi Maarja auks pühendatud kirik ehitati uude kohta, see oli praegusest madalam, võlvideta, ilma koori ja käärkambrita, kuid võimsa neljakandilise torniga hoone. Põhjalik ümberehitus tehti kirikus 1860. aastal.

Kiriku 275. aastapäeval sai kiriku praegune orel 75 aastat vanaks. Oreli ehitasid vennad Kriisad kiriku 200. aastapäevaks.

Esimeseks eesti soost kirikuõpetajaks oli Rõuges Rudolf Gottfried Kallas (1886–1901).

- artikkel "Plaat jäädvustab Rõuge kriku oreli kordumatu kõla",18. august 2005
http://vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=3269

- artikkel " Rõuge kogudus restaureerib väärtuslikke kirikuraamatuid"
http://www.vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=5090

- artikkel "Kirik tahab kingiks saadud krutsifiksi päritolu selgitada"
http://www.epl.ee/artikkel_318013.html
http://www.vorumaateataja.ee/



Sisestatud: 05.12.2006.