Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Sõmerpalu mõisa park
Mälestise registri number 14109
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 14.01.1998
Registreeritud 14.01.1998
Mälestise vana number -
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 22.05.13

Inspektor: Muinsuskaitseameti Võru maakonna vaneminspektor, Tõnis Taavet

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Piirkonna ajastu tüüpilise vabakujundusliku pargiarhitektuuri näide mõisaansamblis

Sisestatud: 11.11.2003.

Mälestise kirjeldus


Park on suur 7,8ha, planeeritud vabakujundusliku planeeringu printsiipe järgides. Rahutu reljeefi ja kõrvalhoonete ebaansamblilisuse tõttu pole pargi tuumikut kui sellist välja kujunenud.
Peahoone lähim ümbrus on olnud kujundatud ehisaiana, eriti on see märgatav esiväljakuks oleval nõlval. Siin on aimatav terassidena peahoone poole langeva ehisaia olemasolu. Peahoone ees olev väike pargiosa piirnes varem puu- ja juurviljaaiaga. Praegu vana puuviljaaed metsistub.
Pargi põhiosa kujutab endast vabakujulist puudegruppide ja saludega kujundatud avamaastikku, mida sidus omavahel vabakujuline teedevõrk. Ta ulatus idas kuni veskini, lõunas haaras ta oma alla Harjumäel oleva tammiku, kus oli vaatepunkt ja teedevõrk.Harjumäe tammik on piiratud kahest küljest tammealleega. Üks allee kulgeb piki Sõmerpalu – Võru maanteed ning teine asub tammiku lõunaküljel.
Parki ilmestavad kaks kitsa kaelaga ühendatud tiiki. Võimalik, et need põhjaveetoitelised1 tiigid on pärit linnuse ajast. Varem härrastemaja ees asunud tiik andis võimaluse romantiliseks veepeegelduseks.(Pargiankeet, 2002)

Sisestatud: 11.11.2003.

Mälestise ajalugu


Algselt on parki hakatud kujundama ilmselt looduslikust tammikust, mis asub pargi lääneosas. Tihe tammik koos painutatud pärnaalleega ongi pargi üks vanemaid osasid. Allee asub pargi põhjapiiril maantee ääres. Põlispuud on ka peahoonest kagusse jäävas puudegrupis (19. saj 30-ndad aastad). Kogu ülejäänud planeering ja istutused on kogu ansambli ümberplaneeringu ajast 19. sajandi 70.-80.ndatest aastatest.

Sisestatud: 11.11.2003.

Meedia


Sõmerpalu mõisa plaan 1880. a, EAA f 3724, n 4, s 1929/3
Saab ülevaate mõisahoonete paiknemisest. Puuviljaaia asukoht (Obstgarten) märgitud.

Sõmerpalu mõisa plaan 1889. a, EAA f 2072, n 9, s 725
Sõmerpalu mõisa plaan 1889., 1912. a, EAA f 2469, n 1, s 739

Sisestatud: 11.11.2003.

Üldinfo


Pargis on nahkhiirte elupaigad. Aastatel 1999-2008 leiti pargis 3 liiki nahkhiiri. Leitud liigid Sõmerpalu pargis on põhja-nahkhiir, pruun-suurkõrv, pargi-nahkhiir, kääbus-nahkhiir.
(allikas: Matti Masing „Eesti parkide nahkhiireline väärtus detektor-uuringute põhjal”,2009)

Sisestatud: 05.03.2009.