Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Karikas, Chr. Nürnberg, Haapsalu, 1772 (hõbe, seest kullatud, graveeritud)
Mälestise registri number 14205
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 19.01.1998
Registreeritud 19.01.1998
Mälestise vana number 506
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 05.12.16

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne maakonna vaneminspektor, Kalli Pets

Märksõna(8)

Kunst, Materjal, Metall, Väärismetall, Objekt, Sakraalese, Rituaalese, Armulauatarve.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui kodumaise kirikuhõbeda kultuurilooväärtuslik, ajastule iseloomuliku kunstilise kujundusega näide rokokooajast 18. sajandist

Sisestatud: 05.12.2007.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1973 – vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 506

Sisestatud: 05.12.2007.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: hõbe.
Tehnika: graveeritud, kohrutatud, kullatud osaliselt.
Autor, valmistamise koht: Haapsalu kullassepp Christian Friedrich Nürnberg
Dateering: umbes 1772
Mõõtmed: kõrgus ca 24, 5 cm, kupa Ø ca 10, 7 cm, jalami Ø 13, 7 cm
Märgid (meistrimärgid): hõbedamärgid kupa põhja all (halvastiloetavad): Haapsalu linnamärk (ankur) – ühel küljel; meistrimärk CFN – teisel küljel
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): huuläärel graveeritud annetuskirje: Barbara: Hedwig: v: Richter: gebh: v: Öttingen: 1772:
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): tugevasti oksüdeerunud, kullatis kulunud, kupa põhja on tekkimas pragu
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Suur rõõnelisel jalamil armulauakarikas,
huuläär randiga, ca 1 cm laiuselt kullatud. Karika juurde kuulub leivik (reg. nr. 14215),
osaliselt (kupa seest, huuläär, vars ja pungis) kullatud.
Christian Friedrich Nürnberg (1724-1783) – kullassepp Haapsalus, meister alates 1755
K. Kirme. Eesti hõbe. Tallinn, 2000, lk. 151-152: Haapsalus rahuldas 18.sajandi II poolel nõudmise hõbeesemete järele põhiliselt C. F. Nürnberg. Christian Friedrich Nürnberg (Nierenbeerg, Nürenberg) sündis 1724. aastal Haapsalus, õppis 1738-1744 meister Kleisorgi juures Tallinnas, 1755. aastal sai ta Tallinnas kullasseppade ameti kaasmeistriks Haapsalus. Suri ta 1783. Nürnbergi loomingust on säilinud valik liturgilisi nõusid. Selle meistri karikad on tõsiseilmelised, lihtsates vormides, pungis ümbritsetud siksakjoonega või lihtsa vöödiga, kabi gootika kauge järelkajana 8-osalise siiru kujuline, millest kasvab välja tüvese kaheksakandiline alaosa. Erandit oma jässakama vormi ja keeerukama pungise poolest kujutas endast väike karikas, mis varem oli Haapsalu Jaani kirikus; praegu pole ta asukoht teada… /siin autor eksib/
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 05.12.2007.