Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Suure-Kõpu mõisa park, 19. saj
Mälestise registri number 14555
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 17.02.1998
Registreeritud 17.02.1998
Mälestise vana number -
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(6)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 19.09.16

Inspektor: Muinsuskaitseameti Viljandimaa vaneminspektor, Anne Kivi

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Piirkonna vabakujundusliku pargi näide mõisaansamblis.

Sisestatud: 21.10.2004.

Mälestise kirjeldus


Park on suur (9,5ha + 1,0 ha end. viljapuu- ja marjaaeda), suunatud peahoonele nurga all.
Klassitsistlikult pargile tüüpiliselt komponeeritud seest välja, kus saalides paiknenud uhketes seinamaalingutes kujutatu pidi kajastuma ka looduses. Looklevad teerajad, pargi väikevormid, liigirikas ja kindlasti ka lillerikas park
Avarad muruväljakud vaheldusid eriliigiliste puuderühmadega. Nende liigirikkus tagas ka vormi ja värvi vahelduse. Palju on kasutatud ka okaspuid, mis pigem erandlik kui reegel meie pargiarhitektuuris.
Looduslikult kaunis paiknevus, suure reljeefse laskuvusega härrastemaja tagant itta, tagasid kaunid vaated. Liigse vee ärajuhtimiseks rajatud kraavid ja veesilmad ainult täiendasid üldilmet loodusliku mitmekesisuse saavutamisel.
Paraadne sissesõit kahelt poolt külgedel, markeeritud ilusate, tänaseni hästi säilinud puiesteedega, ringteega piiratud avarale esiväljakule, lõi aga ühteaegu mulje avarusest.
Esiväljak on suur ja avar, liigendatud üksikpuude ja puudegruppidega, kus lehtpuude hulgas on aktsentueeritud okaspuurühmad. Mõtteline peatelg Viljandi-Pärnu teeni on vaatamata teljel kasvavale puuderühmale jälgitav, lõppedes väikse kõrgendusega tee vahetus läheduses.
Hoone tagune mõtteline peatelg on tänaseks rajatud palliväljakute tõttu nihutatud, kuid visuaalselt olemas. Lage tagaväljak laskus terrassidena pikalt alla. Vasakul paiknevate ümberehitatud majandushoonete taha jäid maakivimüüriga piiratud endine marja- ja rohtaed, ning sellest paremale puuviljaaed.
Peahoonest põhjapool on omapärane trapetsikujuliselt ehitatud kivisild, mis suunab veidi eemal paiknevale kolmest küljest treppidega, veidi kõrgemal asetsevale poolkaare (?) kujulisele terrassile. Terrass oli ilmselt aktsentueeritud skulptuuri või kerge paviljoniga. Selle kõrvalt viis pargi sisemusse pügatud pärnadest allee jupp, edasine kahjuks väljalugematu.
Looduspargile tüüpiline on ka pargis kolme puu vahel olev kivi koera haual - lamedal kivil rist, akantusväänel, ristikheina ja liilia stiliseeritud kujutised.
Kahjuks on tänaseks kadunud veel 1970-ndatel pargis paiknenud huvitav pargidekoratiivvorm - malmsammas, mis olevat paiknenud aeda viiva värava kõrval. (vt. V.Ranniku, Viljandi raj. mõisate inventariseerimine)

Sisestatud: 21.10.2004.

Mälestise ajalugu


Park kujundati ilmselt laialehelisest metsast ja esimesed puud istutati juba üheaegselt härrastemaja ehitusega 19 s. algul. Suuremad kujundustöid olevat seal tehtud siiski alles 1870-1875.

Sisestatud: 21.10.2004.

Meedia


Kasutatud materjalid:

1 Hein, A. 1999. Viljandimaa mõisad. Viljandi. Kirjastus Hattorpe
2 Suure-Kõpu mõis. Arhitektuuriajaloolised eritingimused. 1995. Tallinn. Asukoht Muinsuskaitseameti arhiiv A-3115, A-4657
3 Ranniku, V. 1978. Eesti NSV mõisate esialgne ülevaade. Viljandi rajoon. Tallinn. Asukoht Muinsuskaitseameti arhiiv A-124
4. Maiste, J. 1996. Eestimaa mõisad. Kirjastus kunst.
5. Pargiankeedid 2002, Suure-Kõpu, MKA materjalid

Sisestatud: 21.10.2004.

Meedia


- Kõpu mõisapark kostitab musträhni
http://www.sakala.ajaleht.ee/290306/esileht/5020389.php

Sisestatud: 24.10.2006.